10 märki, mis viitavad, et sinust on saanud eneseimetleja
Sulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Eneseimetlejad domineerivad pea igas vestluses ja tunnevad tugevat vajadust pidevalt iseendast rääkida. Tihti kipuvad nad oma saavutusi reaalsusest olulisemaks hindama ja tegelikkust ilustama, et kuulajates imetlust tekitada. Kui arvad, et ülemus usaldab sind kolleegidest kõige rohkem või sa oled oma joogaklassis kõige paindlikkum või sõpruskonnast kõige populaarsem, oled ilmselt hakanud end idealiseerima. See võib aga varjata hoopis hirmu, et sa pole piisavalt hea.
Sul on harjumus anda nõu isegi siis, kui keegi seda ei palunud. On arusaadav, et üritad teisi inimesi aidata ja nendega oma tarkust jagada, aga tegelikult otsid ka võimalust, kuidas oma suurepäraseid teadmisi demonstreerida. Tundub, justkui oleks eneseimetlejatel alati olemas siseinfo, aga reaalsuses jätab see teistele mulje justkui oleksid sa neist parem ja nad tunnevad end seetõttu halvasti.
Sulle ei meeldi järjekorras seista... ja muutud vihaseks, kui keegi su telefonikõnedele ei vasta. Mingis mõttes tundub, et nõuaksid inimestelt erikohtlemist – nii sõprade kui võõraste seltskonnas viibides. Olenemata sellest, mida eneseimetlejad tahavad, peavad nad seda saama nüüd ja kohe. Eneseimetlejate maailm keerleb vaid ümber nende.
Su ambitsioonidel pole piire. Üks asi on oma unistusi taga ajada ja nende nimel töötada, aga hoopis teine lugu on siis, kui tunned, et oledki selleks siia maailma loodud, et olla suurepärane. Sellised eeldused on klassikalised eneseimetluse sümptomid. Eneseimetlejad usuvad, et nad ongi erilised ja osa eliidist ning seetõttu väärivad ainult parimat. Nad fantaseerivad, kui palju rohkem võimu neil olema saab, kui ilusad nad tulevikus on ja kui palju rikkamaks nad saavad.
Seetõttu kipuvad eneseimetlejad suhtlema kõrgema staatusega inimestega ja satuvad neist sõltuvusse (õigest kingapaarist kindlat automargini välja) ning teevad maha kõiki neid, kes sinna “eksklusiivsesse klubisse” ei kuulu.
Sa tead, kuidas endast head muljet jätta. Sul on omad nipid, kuidas jätta inimestele mulje, nagu nad oleksid olulised. Su suhted arenevad sama kiiresti kui üks sõltuvusttekitav romaan, aga sel imetlusel, millega sa kellegi üle valad, on oma põhjus. Sa ootad, et ka tema paneks sind tundma end kütkestava ja intelligentsena. Kui ta aga otsustab sind kritiseerida, on suhe läbi.
Sa oled konkureerija. Eneseimetlejate maailmas on ainult võitjad ja kaotajad ning loomulikult pead just sina olema võitja. Olenemata sellest, kas oled tenniseväljakul, kontoris või mängid sõpradega lauamängu, sina pead olema parim. Seetõttu on sul raske teiste üle rõõmustada, sest siis oleksid sina justkui kaotaja.
Sa ei oska andestada. Kõigile teistele paistad sa väga enesekindlana ja sind justkui ei huvitaks absoluutselt, mida teised inimesed mõtlevad. Reaalsuses on see aga tõest kaugel. Eneseimetlejad hoolivad väga sellest, mida teised arvavad ja neil on solvanguid raske andestada. Olenemata sellest, kui kriitiline keegi oli, tundus see personaalse rünnakuna ja seda eneseimetleja juba ei unusta. Selle asemel, et oma haavatud tunnetega tegeleda, muutud vihaseks ja otsid võimalusi kätte maksta.
Sina ei ole kunagi süüdi. Küsi endalt, kas suudad tunnistada, kui sa eksisid? Kas sa oled valmis ka vabandama ja tehtut heastama? Või jääb sul pigem õigust üle ja süüdistad kõiges teisi? Eneseimetlejad ei tunnista kunagi oma vigu või inetut käitumist ja lükkavad süü tavaliselt kellegi teise kaela.
Kasutad inimesi ära. See ei pruugi olla tahtlik, aga seda juhtub. Põhjus? Sul puudub empaatiavõime. Eneseimetlejad ootavad, et teiste maailm keerleks ümber nende vajaduste, aga kunagi midagi vastu ei anna. See tähendab, et oma tahtmise saavutamiseks ei pelga sa manipuleerida või trikitada. Päeva lõpuks peab kõik ikkagi olema nii, nagu sina tahad.
Sul on sõltuvus. Mõtle, kuidas inimesed end tunnevad, kui nad on joobes: puudutamatud, justkui kuulikindlad ja maailma tipus. See on see sama tunne, mida ka eneseimetlejad saavutada püüavad. See tunne võib pärineda alkoholist, ilukirurgiast või poodlemisest – vahet ei ole. Sõltuvuses eneseimetleja vajab seda tunnet ikka ja jälle, sest kui see kaob, tunned end halvasti. Kui see juhtub, tuleb saada uus doos. Kas oled valmis sõltuvust tunnistama? Ainult nii saad abi otsida.
