Lootmine, et kõik läheb mööda. Ei lähe, see läheb hullemaks. See ei ole mitte nõme uni, vaid täie rauaga nõme elu. Ja sellest pole muud teed välja kui pea ees läbi. Kui teadvustad seda endale, ütled, et nii ongi, siis on sellevõrra kergem.

Tihe suhtlus eksiga ja püüd talle andeks anda või ennast tõestada. Mida vähem sa eksiga suhtled, seda kiiremini taastad pinna jalge all. Andeksandmine tuleb alles siis, kui oled iseendaga rahu teinud, ja selleks kulub aega.

Sõda laste pärast. Sõda vara pärast. Kui vähegi võimalik, lükka nende üle otsustamine kas või kuu aega edasi, kui oled veidikenegi selgema aruga. Üdini ülekuumenenud olukorras tulevad ainult halvad otsused. Mitte keegi ei sure, kui sa otsustad neid asju veidi hiljem.

Sugulaste-tuttavatega kaasa kurtmine. Nad ei mõista sind ega oska aidata. Sel ajal on sinu ülesanne teenindada ainult iseennast. Mida vähem sel ajal teisi kuulad (peale oma usaldusisiku), seda kiiremini pöörad pilgu endasse, mida ongi paranema hakkamiseks vaja.

Kiirelt uue elukaaslase otsimine – käi see tee läbi ja siis saad aru, mida ma silmas pean...

Ülesöömine või mittesöömine. Ei aita. Lähed paksuks või võtad ülemäära alla. Üht- või teistpidi kaob sinust viimanegi jõuraas.