Geeniteadlane: suhkrut julgen nimetada valgeks mürgiks

13aastaselt Eestisse kolinud Lili Milani lõpetas Tartu Ülikooli geenitehnoloogina ning kaitses 2009. aastal Uppsalas doktorikraadi molekulaarmeditsiini alal. Ta annab oma panuse nii laste kui ka meie kõigi elu parandamisse geeniteadlasena, keda paeluvad avastused.

Kui palju võivad ravimid meie DNAd muuta?

Tavalised valuvaigistid, kui neid just iga päev ja ülisuurtes annustes ei tarvitata, ei tohiks meie DNA järjestust muuta. Kuigi ravimite võimalikku mõju DNA mutatsioonidele ei ole piisavalt uuritud, on teada, et kõige mürgisemad on keemiaravimid, mida kasutatakse vähi korral. Samas on näiteks selge, et suitsetamine muudab DNAd ja tekitab mutatsioone. Ravimid ja suitsetamine muudavad DNAd põhiliselt epigeneetiliselt – ehk mõjutavad seda, millised geenid on aktiivsed ja millised vaigistatud.

Aga alkohol?

Liigne alkoholipruukimine pikema aja jooksul mõjutab samuti DNA struktuuri, kuid geeniteadlastel on siiani suhteliselt uurimata valdkond narkootikumide mõju DNAle. On küll leitud geenid, mis suurendavad mis tahes sõltuvuse riski, kuid seos tegelikku sõltuvusse sattumisega on suhteliselt nõrk – risk on suurem umbes 15–20%. Sõltuvuse tekkimisel või mittetekkimisel on suur roll