Lükkame ümber! Eksitavad tervisemüüdid, mis inimkonda vaevavad


Lükkame ümber! Eksitavad tervisemüüdid, mis inimkonda vaevavad
Pablo Merchán Montes/ Unsplash

Kas treppide kasutamine pikendab eluiga? Kas rase peaks sööma kahe eest? Kas süda võib ära jahtuda, kui suud liiga kaua lahti hoida? Maailmas on miljoneid uskumusi, mille järgi inimesed oma elu seavad. Siin tuleb päevavalgele tõde!

1. Geenid määravad meie keha saatuse.

"Ega mina ülekaalu eest ei pääse, vaata, kui priske on mu ema. Meie peret on lihtsalt karistatud aeglase ainevahetusega," ütleb koolikoka tütar, laotades saiakäärule sellise kihi võid, et viilaka võiks vabalt lakke kinni visata. Seejärel läheb ta kehalisest kasvatusest vabastavat tõendit nuiama.
Kuidas ta saakski olla sale, kui ta tarbitud kalorihulgast isegi poolt ära ei kuluta? Ajakirjas PLoS Medicine avaldatud uuringu kohaselt on trenni abil võimalik lahti saada umbes 40% lisakilodest, mille "ülekaalugeenid" meile kanda on andnud. Parim viis ainevahetuse kiirendamiseks on kasvatada lihasmassi ning sobitada söömisharjumused kehalise aktiivsusega.
Briti dietoloog Helen Bond kutsub ka täiskasvanud naisi üles säilitama füüsilist aktiivsust, sest olenemata vanusest jääb kehtima reegel: mida suurem on lihasmass, seda rohkem kaloreid keha põletab.

2. Kohvijoomine on kahjulik.
Aastavahetusel andsin endale lubaduse, et jätan kohvijoomise maha. Kõik aplodeerisid mulle ja soovisid edu, sest kofeiin on ju teada-tuntud patuoinas – tekitab kõrvetisi, unehäireid, kõrget vererõhku jne. Kuidas saakski tervisele kasulik olla jook, mille järele miljardid "sõltlased" üle maailma hommikuti janunevad? Pärast kaht nädalat zombi-hommikuid ja kõhulahtisteid, millega kohvi asemel ainevahetust käima lükata üritasin, andsin alla ja kukkusin uuesti lemmikjooki kummutama.
Tuli välja, et see polegi nii halb harjumus, kui paistab. Harvardi ülikooli teadlased väidavad, et kohvijoomisel on palju plusse. Näiteks vähendavad selles joogis peituvad antioksüdandid suhkruhaiguse riski lausa 30% võrra. Samuti langetab kohv Parkinsoni tõve, maksatsirroosi, neerukivide, Alzheimeri ja astma riske. Lisaks hoiab kofeiin meid erksana ning soodustab ainevahetust ja vaimutegevust. Nii et tõstkem oma tassid ja joogem terviseks!

Loe veel

Seotud lood:

3. Igasuguse rasva söömine teeb paksuks.
Kui ma olin salvrätiga pannkooki kuivatavat sõbrannat kolm minutit ammuli sui jõllitanud, selgitas ta, et vahetas süsivesikutevaba dieedi rasvavaba vastu. Nimelt pidavat süsivesikute puudus tekitama ainevahetushäireid. Ilmselt oli tal jäänud kahe silma vahele, et samasuguseid tagajärgi põhjustab ka see, kui sa üldse rasvu ei tarbi.
Kui ma sõbrantsile järgmisel nädalal külla läksin, võtsin veini asemel kaasa pudeli oliiviõli ja ajakirja, milles toitumisteadlane Lorraine Perretta selgitab, et õigete rasvade, nagu näiteks oomega-3-rasvhappeid sisaldava kalaõli tarbimine võib kehakaalu hoopis vähendada. Keha vajab rasva, et saada energiat, parandada kudesid ning transportida ja lahustada vitamiine. Loomulikult ei tasu liialdada sealihas leiduvate küllastunud rasvade või kiirtoidus peituvate transrasvadega. Need tuleks asendada küllastumata rasvadega, mida sisaldavad näiteks avokaadod, pähklid, oliivid jne.
"Rasv ei ole vaenlane," laususin asjalikult ja kallasin dieedihullu salatile mõnusa törtsu oliiviõli, et heinad paremini maitseksid ja et tühi kõht teda paari tunni pärast saia mugima ei saadaks.

4. Hiline söömine põhjustab kaalutõusu.
Kes meist ei teaks kodusid, kus lusikas täpselt kell kuus käest kukub? Nendes leibkondades ollakse veendunud, et kui neelad õhtul hiljem midagi muud peale vee, ärkad hommikul paksuna.
Tegelikult pole kell kuus sugugi nii maagiline tund nagu muinasjuttude südaöö, mil tõllad kõrvitsateks muutuvad. Meie kehal pole kellaaegadest õrna aimugi ja seedimine ei peatu, kui õhtusöök mõne tunni võrra edasi lükkub. Uuringute kohaselt pole tähtis, millal ja mitu korda päevas me einestame, vaid mida sööme ja kui palju kaloreid kulutame.
Nii et unusta ära ütlus: hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele. Võid julgelt õhtul toidul hea maitsta lasta. Seejuures pea aga meeles, et kindlasti pole mõistlik kell kümme televiisori ees krõpse kugistama kukkuda.

5. Värske toit sisaldab rohkem vitamiine kui külmutatud toit.
Millegipärast on alati nii, et kui keset talve Selveri külmleti ees seista ja kaaluda, kas võtta külmutatud Hiina vokisegu või Maahärra Kiirpada, langeb otsus lõpuks hoopis pulbrist valmistatud friikartulite kasuks. Põhjendus kõlab umbes nii, et külmutatud juurviljadest nagunii mingeid vitamiine ei saa, sööme siis parem junki.
Tegelikult sisaldavad värsked köögiviljad külmutatutest rohkem vitamiine vaid hetkel, mil neid korjatakse. Poelettidele jõudnud viljad on aga läbi teinud mitmepäevase reisi ning kõvasti vitamiine kaotanud. Samuti pistavad kasulikud ained punuma lahti lõigatud aed- ja puuviljadest, kui me need rohkem kui 20 minutiks seisma jätame. Seevastu kohe pärast noppimist külmutatud viljadel õnnestub kõrge vitamiinisisaldus säilitada.
Näiteks Illinoisi ülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt sisaldasid külmutatud oad võrreldes poelettidel säravate värskete rohekuubedega kaks korda rohkem C-vitamiini. Mõtle sellele järgmisel korral, kui käsi kapsapaki asemel krabikroketite järele küünitab!

6. Mida puhtam, seda parem.
Iga titt teab viie sekundi reeglit – isegi nii lühikest aega põrandal lebanud lihatükki ei tohi enam suhu panna, sest see on muutunud ohtlikuks bakteripommiks. Samuti mõistavad kõik lapsed, et kätepesu enne sööki ja jalaloputus uinumise eel on tervise A ja O.
Mis aga juhtub, kui hügieenihullud emad oma järglaste jäsemete puhastamisega liiale lähevad? Michigani ülikooli terviseteadlased on jõudnud järeldusele, et antibakteriaalse seebi liigne kasutamine võib viia immuunsüsteemi nõrgenemiseni ning allergiate ja heinanohu tekkeni. Allergia on eelkõige "ülipuhta maailma" haigus, arenguriikides on allergikuid oluliselt vähem.
Ka virgestava kuuma dušiga pole mõistlik liialdada. Mida pikem on tuline dušš ja hügieenilisem su seep, seda tõenäolisem on, et pesed oma nahalt maha kaitsva õlide kihi. Nii asendub su siidine nahk peagi kuiva ja sügeleva ninasarvikunahaga.

7. Ravimtaimed on absoluutselt ohutud.
Kummel ja saialill aitavad põletiku vastu ning pune on efektiivne rögalahtisti. Ajakirjast Canadian Living selgub aga, et nii mõnelgi ravimtaimel võib olla ohtlikke kõrvalmõjusid. Näiteks on teada-tuntud naistehaiguste tohter naistepuna ja põletikupeletaja kummel tekitanud inimestel allergilisi reaktsioone. Dementsust pidurdavad hõlmikpuu lehed võivad samal ajal põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust. Agressiivsust vähendav kavapipar mõjub aga mürgiselt maksale.
Teavita oma tohtrit kõigist loodustoodetest, millega sa end turgutad, et selgitada välja nende sobivus arsti määratud ravimite ja raviplaaniga. Näiteks küüslauk, punane päevakübar ja operatsioonid ei sobi omavahel kuidagi kokku.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiil 2012. aasta augustis.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare