Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks


Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks

Endise näitleja Rita Rätsepa jaoks oli 90ndate lõpp samasugune raske aeg nagu praegune tuhandete teiste inimeste jaoks: pärast kümneaastast näitlejakarjääri Draamateatris jäeti Ritale valvelauda kiri koondamisteatega. Pärast seda muutus kõik. R

“Mis sul viga, sul on ju kõik olemas,” on ärimehe abikaasa Rita päris palju kuulma pidanud. “Me võiksime selliste avaldustega olla ettevaatlikumad, alati ei ole asjad nii, nagu nad välja paistavad, ja tihti me ei tea, milline vaev ja töö kellegi eduloo taga on,” ütleb Rita.
“Praegu jäävad paljud töötuks. Kui mulle jäeti omal ajal valvelauda koondamisteatega kiri, kus oli ka lause, et küll sa elus hakkama saad, oli ikka suur trots, väga raske sellega leppida ja eluga edasi minna,” meenutab Rita aega, kui toonane Draamateatri direktor Margus Allikmaa talle esimesena “kinga andis”, julgemata seda näost näkku teha. “Sellistel eluetappidel ongi kaks varianti: kas istuda maha ja ennast haletsema hakata või saadagi hakkama.” Rita on tegelenud oma elus kolmkümmend aastat jooga ja idamaiste filosoofiate järgimisega ning inimesed, kes nende iidsete tarkustega kursis, teavad väga hästi, et kõik raskused siin elus tulevad meid õpetama.

Mis sul viga, sa ju koduperenaine 
Teiste, põhiliselt laste aitamine on Rita praegune põhitöö. Juba kolmandat aastat töötab ta Hannes Tamjärve loodud Rocca al Mare koolis ja oma eraettevõttes psühholoogina. Otsus teha elus kannapööre ei tulnud üleöö, vaid koos iseenda küpsemise ja kasvamisega. “Pärast koondamist Draamateatrist kutsuti mind Nukuteatrisse ja siis olin ka tolleaegses Rae teatri pundis. See polnud aga enam see. Tuttavate märkusi “Oh, mis sul viga” oli aga eriti tobe kuulda ajal, kui olin lastega kodune ehk justkui hõlpelu peal. Sõna “koduperenaine” kõlab meie ühiskonnas ülekohtuselt halvamaigulisena.

Minu arvates on see aga üks vastutusrikkamaid ja mahukamaid töid, mida meil ei väärtustata. Kui oled väikeste lastega kodus, siis ma ei kujuta ette, mida selle kõrvalt veel teha jõuab,” küsib Rita. “Mäletan, et mu noorima lapse unerütm oli selline, et kui olin poole üheks öösel majapidamises tegemiste, toimetustega lõpetanud ja magama heitnud, ärkas tema üles. Magamata ööde kõrvalt tuli vanemate lastega tegeleda ja abikaasaga samuti, kes ju oma osa soovib. See oli meeletu rutiin ja aeg-ajalt ma nägin, kuidas mu mees põgenes tööle, kuna seal oli rahulikum.”

Loe veel

Rita meenutab seda olulist “ametit” oma elus hellusega ja rõhutab, et koduperenaise rolli peab tõstma meie ühiskonnas tagasi ausse. “Oma töös lastega näen ma pidevalt tagajärgi, kui minnakse väikese lapse kõrvalt ruttu tööle, kui ei ole olnud lapse jaoks aega. Ükskõik mis elus edasi tuleb, oluline on põhi, mis lapsepõlves loodud. Lapse minapilt areneb, kui sa lapsega tegeled. Just see annab talle jõu olla ise. Olen teinud kunagi vanema lapsega sama vea: tütar sündis augustis, juba novembris mängisin ma etenduses. Ja ma ei arva, et see oli õige.” Kahe noorima lapsega Rita õnneks enam sama viga ei korranud.
 
Neljakümneselt koolilapseks
Noorima lapse kolmeaastaseks saades sündiski otsus, et nüüd on aeg midagi uut õppida ja elus kannapööre teha. Kui laps läks lasteaeda, astus Rita psühholoogiat õppima. “Algasid päris intensiivsed, kokku seitse aastat kestnud õpingud ja kohati oli kolme lapse emal väga raske. Õppides ja lugedes tuli ikka tukk peale. Eksamite ajal istusid ukse taga, pabistasid, kui keegi välja tuli, küsisid erutunult: noh, mis küsimused olid? Oli täitsa koolilapse tunne, ega selles vanuses eksameid teha olnud kerge,” naerab Rita ja lisab, et mingis mõttes oli ülikool nagu teine teatrikool, kuna palju oli videotreeninguid ja etüüde, psühholoogiaüliõpilasi muudkui filmiti ja analüüsiti.

“Võtta igat olukorda tänulikkusega kui võimalust ja mitte jääda nurka nutma on väga oluline tarkus minu elus. Mõtlesin ja analüüsisin kaua, kuidas edasi minna. Tundsin, et ma ei tea ühestki asjast põhjalikult midagi. Olin paljude eluvaldkondadega läbi enda, oma laste ja tuttavate kokku puutunud, alates tehnikast ja spordist, lõpetades näitekunsti ja hobustega. Elukogemust oli kogunenud ja leidsin, et psühholoogia on eriala, kus saan kõike seda kasutada.” Psühholoogiaõpingute juures kõige olulisemaks peab Rita just eneseteraapia osa, sest kui oma mured veel lahendamata, pole võimalik teisi aidata. “Öeldakse, et psühholoogiat lähevad õppima need, kel endal on probleeme. Olen seda meelt, et kõik need noored lapsukesed, kes ülikooli psühholoogiat õppima lähevad, peaksid kohustuslikus korras saama eneseteraapiat, et saada teada, kes sa ise oled. Muidu võib juhtuda selline situatsioon, et tuleb inimene sinu juurde ja sa hakkad ajama oma asja. Ennekõike peab lahendama oma mured. Samas, eks hoolida mõistabki ju see, kes on ise hoolimatust kogenud,” leiab Rita.

Rita sõnul on lastega palju raskem töötada kui täiskasvanutega. Kui täiskasvanu tuleb ise sinu juurde ja tunnistab oma muret, siis lapsed tuuakse ja öeldakse, et neil on probleem. Laps on aga osa perest ja kannab tihti endas vanemate ja pereprobleeme. Aga enda sisse vaatamine ja oma vigade tunnistamine nõuab julgust.


30 aastat joogat

Aeg-ajalt võib Ritat näha oma vana tööd tegemas. Tema viimastest ülesastumistest näitlejana võib nimetada episoodilist rolli uues seriaalis “Klass 2”, alles võis teda teleekraanil näha “Ühikarottides” arsti mängimas. “Kui ma kellelegi meelde tulen ja mulle pakkumine tehakse, olen võimalusel ikka nõus,” ütleb Rita, kelle jaoks on näitlemine kujunenud hoopis hobiks, mõnusaks vahelduseks. “Olen saanud mängida nii palju erinevaid karaktereid alates litsakast naisest depressiivse koduperenaiseni välja ja see on ääretult vahva. Alguses vaadati küll viltu, et miks ma oma põhitöö kõrvalt sellist asja teen, aga ma ütlesin, et võtke seda kui minu hobi, mida olen kunagi õppinud.”

Endise professionaalse näitleja Rita hobid on golf ja jooga, ilma milleta ta juba ammu enam elada ei saa. Neljapäeviti on koguni kaks joogatrenni, hommikul ja õhtul, loetleb ta ja mainib, et see ei ole mitte ainult harjumus. See on elustiil. “Minu põhitöö on intensiivne, nõuab palju vaimuerksust ja iga inimese jaoks olemist just siin ja praegu, just tema jaoks. Mis kasu oleks minust, kui oleksin kustunud psühholoog. Tänu aktiivsele eluviisile ja idamaistele praktikatele oskan ma puhata, iseendaga olla ja tean, kuidas probleemidest välja tulla,” ütleb Rita lõpetuseks. “Et teha elus õigeid valikuid, on inimese elus oluline oskus ennast kuulata ja julgus iseenda vastu aus olla, see aga nõuab iseendast teadlik olemist.”

Kas teadsite, et ...

... 17aastaselt sai Rita Võhma keskkoolist tulnuna sisse lavakunstikateedrisse. Rita läks katsetele kaasa sõbranna soovil. Sõbranna ei saanud sisse, tema sai. XI lennu juhendaja oli Mikk Mikiver. Enamik selle lennu 20 lõpetajast on näitlejaametiga hüvasti jätnud ja pidanud uue elukutse valima.
... Rita Rätsepp oli ärkamisaja tipphelilooja Alo Mattiiseni ainus ametlik abikaasa. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita Mattiisen.
... Rita on abielus ärimees Enn Õunpuuga. Neil on lapsed Karl Hans ja Lise Beth.
... 2008. aastal omistas Akadeemia Nord Rita Rätsepale sotsiaalteaduste (psühholoogia) magistri kraadi.
  ... Rita on praktiseerinud Tallinna Lastehaiglas, Kesklinna lastepolikliinikus ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas.
... enne lavakunstikateedrit unistas Rita hoopis baleriiniametist.
... Rita praegune majanaaber on ühtlasi tema praegune tööandja – Hannes Tamjärv.
 
 

Voorand
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare