Pakkisin raamatud ja pidžaamapüksid kokku ja sõitsin linna. 19 paiku kohale jõudes, pärast pooleteise tunnist bussis loksumist mõtlesin, kui hea oleks nüüd ju kerra tõmmata ja mõnda jõulufilmi vaadata. Siiski: Just Do It särk selga ja minek. Ma polnud kaugeltki ainus inimene spordiklubis. Endine trennivihkaja minus vaatas teisi inimesi hukkamõistuga: „Täitsa hullud! Kes see teisel jõulupühal sporti teeb?!“ Aga olin ise üks neist.

Hetkel, mil peaaegu minemata oleksin jätnud, mõtlesin: kui ma täna ei viitsi minna, siis miks ma peaksin viitsima minna uuel aastal?

Kuidas siis trenni asjus uusaastalubadusi pidada?

1.  Sea realistlikud eesmärgid. Ära peta end, et hakkad viis korda nädalas trenni tegema, kui praegu teed null. No luba minna näiteks kaks korda nädalas ja ole enda üle eriti uhke, kui lähed kolm. Ma tahaksin lisaks trennis käimisele ka välja mõelda mingi koduse asja, mida luban IGA päev teha. 30 kükki? 10 kätekõverdust? Päevas kaks korda minut planku?

2.  Minu trenn jääb tavaliselt ajastuse taha. Ta peab paiknema graafikus sellisel kindlal kohal, kus mina ja kõik teised teavad, et sel ajal olen ma trennis, et ei hakkaks tavapäraselt ümber plaanima, nagu „Ah ma jään täna kauemaks tööle, lähen mingi teine päev“ või „Täna lõunal on mul see kohtumine kokku lepitud, lähen mingi teine päev“. Mina sain ree peale liitudes NTC Challenge’iga, mis kestab kolm kuud ja kus iga kohal käidud trenni eest saad templi, et lõpus end premeerida uute Nike spordiriietega. Väljakutse algab uuesti 15. jaanuaril MyFitnessi klubides (sarnaseid väljakutseid pakuvad teisedki klubid!).

3.  Olen aastaid lugenud, et leia endale trennisõber, aga kuulge – kui ma ei suuda enda graafikutki ümber mängida, siis kuidas leiaksin veel sõbra, kellega mu ajad klapiksid? Väga kaua lubasin treenivatele sõpradele, et lähen nendega kaasa, aga seda ei juhtunud isegi ÜHTE korda. Kui hakkasin Nike Training Clubis käima, sain sellest fenomenist aru – juba riietusruumis tuttavad näod naeratamas „Sa tulid!“, treener norimas: „Oi, kes lõpuks jälle kohale suvatses tulla!“, trennikaaslased sotsmeedias: „Kus sa olid???“ – ning teadmine, et kui kaks nädalat järjest ei lähe, toimub tuntav taandareng. Mulle tundub, et grupitrennis on algajal ka väiksem võimalus endale liiga teha kui üksi huupi näiteks jõusaalis raskusi tõstes. Ka treenerid on väga erinevad – leia selline, kelle juures tahad käia.

4.  Kui trennis regulaarselt käia, siis tase tõuseb hästi ruttu. See tähendab, et samade harjutuste tegemine läheb hästi ruttu lihtsamaks. Siin on aga püsivus oluline.

5.  Ära endale liiga tee! Paljud jätavad trenni pooleli, sest on kombineerinud uue raske trenni liiga mitu korda nädalas ning kalorivaese toidu – sealt pikka pidu oodata pole.

6.  Sea eesmärke. Ma soovitan, et mitte kaalunumbris. Naise kaal muutub menstruaaltsükli käigus niigi pidevalt, ning lihas kaalub rohkem kui rasv. Pigem lase spordiklubis teha kehaanalüüs, mis kohe ütleb, mis on su nõrgem pool, palju peaksid rasva maha saama ja palju lihast juurde. Eesmärk võiks olla mõõdetav näiteks selles, kui kiiresti jooksed ära oma tavapärase ringi või mitu kätekõverdust jõuad igal nädalal rohkem teha.

7.  Pea meeles, et harjumuse tekitamine võtab natuke aega, aga kui harjumus on tekkinud, on see lihtne püsima. Seetõttu alguses võiksidki prioriseerida regulaarsuse. Suisa nii, et kui oled halvasti maganud ja trenni kaasa ei jaksa teha, lähed klubisse siiski kohale ja jalutad kasvõi rahuliku tempoga seni lindi peal.

Head uut indu!

Jaga
Kommentaarid