Kui Elizabeth Taylor sündis, diagnoositi tal FOXC2 geeni mutatsioon ehk distikiaas, lihtsamini öelduna ripsmete liigkasv, mis paneb lisarea rispmeid kasvama mitte vaid laupiiril, vaid ka silma limaskestal.

J. Randy Tarborelli kirjutatud elulooraamat "Elizabeth" paljastab, et kui ELizabeth Taylori ema haiglas diagnoosist kuulis, jäi ta rahulikuks, sõnades "No see ei kõla nii hullusti üldse."

Kuigi see kõlab tõesti pigem kui iga naise ja meigikunstniku unelm, võivad sellel mutatsioonil olla ka omad varjuküljed: ripsmerida, mis silmamunale liiga lähedal, võib tekitada karvakeste tõttu silmade ärritust, vesisust ning isegi silmamuna väliskihi kahjustusi, mis tekkinud püsivast karvade silma väliskihile hõõrdumisest.

Tänapäeval kasutatakse selle vastu silmatilkasid, hõõrdumise vastu läätsesid ning ripsmete eemaldamiseks ning tulevikus kasvu vältimiseks kas külmutamist või elektrolüüsi.

Enam ei kõlagi nii ahvatlevalt?