Merje Merdik/Marleen Adama

Oled iluhuviline - millal ja millest see sul tekkis?
Iluhuvi kui selline on mul alati olnud. Üpriski tüüpiline vastus, aga usun, et see pärineb algselt minu emalt. Aegamööda hakkasin rohkem eksperimenteerima erinevate lookidega ja leidsin ilu selles, kuidas lihtsate vahenditega saab luua erinevaid karaktereid. Leidsin, et see on minu jaoks parim eneseväljenduse vorm.

Näid väga enesekindel ja julge: kas sul nooremana oli ebakindlusi? Milliseid ja kuidas neist üle said?
Ebakindlused on ebavajalikud. Ausalt. Ebakindlused on mind saatnud elus nii välimuse, kui ka muude eluaspektide osas, kuid olen õppinud, et tegelikult on ebakindlusest vabanemine lihtsam kui tundub. Tuleb lihtsalt lahti lasta enda teistega võrdlemisest. Aias kasvav lill ei mõtle teiste aias kasvavate lilledega võistlemisele.

Kõige suuremaid ebakindlusi on mulle põhjustanud see, et olen olnud liialt sõltuv teiste arvamustest. Kooliaja algusest saati on mind pidevalt kutsutud tibiks, sest mida muud üks blond tüdruk olla võiks. Varem võtsin seda tõelise solvanguna, et minu välimuse tõttu tembeldati mind automaatselt rumalaks, nüüdseks aga olen selle eelarvamuse pööranud enda kasuks ja minu drag-karakter baseerubki tibindusel.

Kuidas suhtud ilukirurgiasse? Kas su arusaamad on Ameerikas muutunud erinevate
iluprotseduuride ja ilu suhtes üldisemalt?

Minu suhtumine ilukirurgiasse ei lähe tõenaoliselt kokku just tavalise arvamusega, eriti Eestis. Ilukirurgia populaarsus on suurem kui kunagi varem ja kindlasti tuleb rääkida ka selle ohtudest, kuid leian siiski, et see on igaühe vaba valik, mida tema oma kehaga teeb.

Minu jaoks peitub üleliigses ilukirurgias lausa omamoodi ilu ja kunst - see näitab pingutusi, mida inimesed on igavese ilu otsingute nimel valmis tegema ja ennast selle kaudu väljendama.

Heaks näiteks on naine, kes on tuntud kui maailma kalleima kehaga inimene: Amanda Lepore.

Kas sul kunagi iluteemadega eksperimenteerides Eestis ka probleeme koolis oli?
Kas just nüüd otseselt probleeme, aga nagu olen tähele pannud, on tihti noored inimesed kõige konservatiivsemad ja arvustada olen koolikeskkonnas ikka saanud. Justnimelt seetõttu, kui tugev oli kontrast selle vahel, milline nägin välja koolis ja milline väljaspool. Koolis ei pööranud ma oma välimusele just kõige suuremat tähelepanu, sest tundsin end ka ilma meigi ja soenguta mugavalt. Samas jällegi ei mahtunud see mõningatele inimestele pähe, et väljaspool kooli näen välja täiesti teistsugune ja tegelen ebatavalisemate huvidega. Õnneks aga sain ka tihti palju positiivset tagasisidet sõpradelt, kui otsustasin mõni päev millegagi näiteks meigivallas katsetada.

Kuidas suhtusid Sinu lähedased alguses Sinu ekstravagantsesse välimusse ja huvisse? Kuidas on lugu nüüd?
Lähedastega on see lugu, et eks nad ole mind alati näinud sellisena, nagu ma olen. Olen alati veidi ekstsentriline olnud, kunstiinimene. Kõik on algusest saati olnud väga toetavad. Asi, mis tekitas võib-olla tõesti näiteks õdedes-vendades ja mõnes sõbras segadust, oli minu dragi-huvi, aga nüüdseks on see kõigi jaoks täiesti loomulik osa minust.

Kuidas ja millal leidsid enda jaoks drag-kultuuri? Mida muutis see sinu elus ning mõtlemises?
Esimene mälestus dragi-vaimustusest on mul 2014. aasta Eurovisiooni aegadest, kui nägin Conchita Wursti, kelle edus olin kohe veendunud.

Sama aasta sügisel komistasin internetiavarustes uuesti dragkultuuri otsa, kui avastasin Willami, kes on siiani minu suurim drag-lemmik. Mõnda aega jälgisin drag queenidest ainult teda, aga siis avastasin tema kaudu telesaate ''Rupaul's Drag Race'', kust on läbi käinud suur osa drag queeninduse tippusid.

Vaatasin magamata ära terveid hooaegasid. Talendihulk, mida seal näeb on tohutu: drag queenid peavad oskama teha kõike alates sketši kirjutamisest pükskostüümi õmblemiseni.

Ja järsku olingi leidnud uue imelise maailma - sellise, millega kuskil määramatul tasandil tohutult suhestusin. Drag queenid on sündinud esinejad - eks oli see just see.

Kõige selle juures ei oleks ma üldsegi osanud ette kujutada, et mõne drag queeniga kunagi kohtudagi võiksin, kuna see pole Eestis kuidagi teema. Seda uskumatum on minu jaoks see, et mõned minu lemmikud drag queenid kutsuvad mind tänasel päeval enda sõbraks.

Paar kuud hiljem käisin oma elu esimesel drag showl Inglismaal - selle sain kingitusena oma sünnipäevaks. See oli tõeline kannapööre minu elus. Drag-kogukonnast on mul tekkinud teine perekond. Läbi drag-kultuuri tundmaõppimise olen ennast paremini kui kunagi varem tundma õppinud - tegemist on minu tõelise kirega.

Kirjelda esimest korda, kui enda peal dragi proovisid. Miks otsustasid seda teha ning miks sellega jätkasid?
See oli 2015 aasta suvel, pärast seda, kui olin täielikult sõltuvusse jäänud “Rupaul’s drag race’ist”. Pildid on õnneks või kahjuks kadunud kusagile digitaalpilvedesse, aga esimese korra kohta jäin enda tööga rahule. Tundsin ennast tõeliselt võimsana ja olin kindel, et jätkates dragi vallas katsetamist olen õnnelik.

Mida soovitaksid inimesele, kes tahab esimest korda dragi proovida? Millised on vajalikud komponendid?
Enne kui esimest korda dragina välja minna tuleb harjutamistööd eelnevalt kodus teha. Harjutamine teeb meistriks.

Tihti kuulen vabandusi inimestelt, kes tahavad katsetusi teha dragi-vallas, et nad ei saa alustada, kuna neil pole vajalikke vahendeid. Tegelikkuses ongi tõelise dragi võlu n-ö ''making it work'': tuleb toime tulla vaid käepärasega ja tihti saab olemasolevatest asjadest tekitada vägagi lahedaid kontseptsioone. Samas, kindlasti on täisefekti saavutamiseks hea, kui on olemas baasmeigitooted, näiteks kontuurimisvahendid. Lisaks on heaks investeeringuks ka korralik parukas (näiteks websterwigs.com).

Ja muidugi küüned: kui kunagi sattuda Primarki poodi mõnes Euroopa linnas, siis tuleb hulgi osta sealt imeodavaid häid pealekleebitavaid küüsi. Ning E-Bay on alati hea koht suuremate suurustega kontsakingade ja ripsmete leidmiseks.

Kas oled ka Eestis drag-meigiga väljas käinud? Kuidas erineb inimeste reaktsioon võrreldes Los Angelesega?
Ole käinud nii õhtul linna peal kui ka koeraga koduümbruses jalutamas. Eestis on olnud reaktsioonid üpris kohmetud: väikesed lapsed on tänaval hüüdnud mulle ‘’Nicki Minaj’’, aga sellega verbaalsed reaktsioonid ka piirduvad.

Oleme ausad, eestlased on tihti nii positiivse kui ka negatiivse tagasiside osas pigem tagasihoidlikud. Samas ütleb mõnikord pilk oluliselt rohkem ja positiivseid pilke ma Eestis just saanud pole, pigem negatiivseid.

Samas aga võrdluseks L.A, kus tõepoolest tänaval tullakse sulle ka siis niisama juurde kui neile meeldib su käekott ja kiitust tahetakse sinuga jagada.

Kui olla n-ö ''in full drag'', saab ühe õhtu jooksul tohutul hulgal positiivset tagasisidet. Lisaks sellele, kui erinevad on Ameerika ja Eesti suhtlusstiilid, on ka suur vahe on selles, et L.A-s on olnud drag osa linnakultuurist pikka aega, samas kui Eestis on tegemist veel tõelise tabuteemaga.

Kuidas enda peal ühe drag look’i kokku paned? Kust saad selleks inspiratsiooni?
Inspiratsiooni ammendan teistelt drag queenidelt ja oma eeskujudelt: näiteks Anna Nicole Smith, Pamela Anderson, Paris Hilton, Jayne Mansfield, Britney Spears ja ennekõike Lady Gaga. Lisaks Bratz nukud. Kõik mis on 2000ndatega seotud - plastic fantastic. Popkultuuri tippaeg. Võimsad naissooloartistid olid muusikamaailma tipus.

Keda eestlastest imetled?
Tegemist pole kohe mitte kindlasti drag queenidega, aga avaliku elu tegelastest bravuuritarid nagu Anu Saagim, Merle Palmiste ja Anne Veski on alati head inspiratsiooniallikad. Soovitan ka vaadata telesarja "Hajameelselt abielus", mis on tõenaoliselt ainus Eestis näidatav sari, kus teemat on käsitletud heas võtmes.

Milline on Sinu drag-imago?
Eelnevalt rääkisin, kuidas võtsin läbi dragi omaks mind kunagi saatnud tibi-tiitli ja see jookseb vägagi sellega kokku. Lisaks toon siinkohal välja tsitaadid, mis kooslusena aitavad moodustada minu drag-imago:

"Nothing of me is original. I am the combined effort of everyone I've ever known." - Chuck Palahniuk

"It takes a lot of money to look this cheap!"

Minu drag nimi on Mia Estonia – see sündis, kui käisin oma esimesel drag showl Inglismaal Manchesteris ja kohtasin seal mulle praeguseks perestaatuses sõpra Emilyt, kes kutsus mind Estoniaks, sest minu tutvustuslauseks oli ‘’Hi, I’m Mia and I’m from Estonia”. Nali läks edasi kuidagi nii, et kõik kutsusid mind järsku Estoniaks ja the rest is history. Nüüdseks arvavad paljud, et minu perekonnanimi ongi Estonia.

Kes on Sinu lemmik drag queenid? Miks just nemad?
Willam Belli - minu silmis parim meelelahutaja. Tänu temale leidsin drag-kultuuri ning ta on olnud väga toetav minu tegemiste osas - tunnen, et tegemist on mu tõelise hingesugulasega.

Aga ka Aquaria. Minu silmis on tema näol tegemist ühe kõige andekama kunstnikuga, sest tema lookid on minu jaoks kindlasti ühed suurimad inspiratsiooniallikad ja tema esinemisnumbrid on imelised.

Lydia L'Scabiesi näol näiteks aga on tegemist minule isiklikul tasandil tohuliselt olulise inimesega - tema on minu drag "vanaema". Ta on üks tõeliselt imeline näide heast drag queenist, nii välimuselt kui ka iseloomult.

Katya on aga drag queen, kelle karakter baseerub tema huvil Venemaa kultuuri vastu. Ta võttis oma drag-perekonnanimeks Замоло́дчикова - Vene võimleja Elena Замоло́дчикова järgi. Usun, et kellelegi, kes Eesti kultuuritaustaga on, võiks näiteks tema venekeelne ''My heart will go on'' lip sync palju rõõmu pakkuda.

Mia soovitusel jagame seda sinuga - toim.

Oled kohtunud paljude drag queenidega ning paljudega ka sõber. Millised on nad isiksusena ning mida oled neilt selles osas õppinud?
Ma ei oska sõnadesse panna, kui palju olen ma drag queenidelt õppinud. Kindlasti oli drag just põhjuseks, miks oma eelnevalt mainitud tibindust hindama hakkasin ja oma ebakindlustest üle sain.

Ma ei unusta elus ühtegi sügavamat vestlust lähedasemate drag queenidega, kust olen saanud erinevaid mantraid, mis mind elus edasi kannavad.

Kuigi esmapilgul võivad kahemeetrised drag queenid näha välja veidi hirmu- ja aukartustäratavad, siis tegelikult on enamus drag queene kõige sõbralikumad, kahe jalaga maa peal olevamad ja tänulikumad inimesed, keda kohata saab. Ilus on näha inimesi, kes teevad oma tööd südamega ja kes ootavad igat õhtut elevusega, et teiste meelt lahutada.

Kas bioloogilised naised võivad ka dragi teha? Kuidas suhtuvad sellesse “päris” drag queenid?
See on uskumatu, kui paljudele inimestele tuleb see üllatusena, aga jah, ka bioloogilised naised võivad teha dragi. Probleemiks on aga see, et isegi LGBT+ kogukonna siseselt valitseb tihti seksism ja on ka kahjuks konservatiivsemaid "päris" drag queene, kes leiavad, et naistel selles maailmas kohta pole. Samas - ilma naisteta ei oleks ju "päris" drag queene. Õnneks on enamus inimesed kogukonnasiseselt ikka vägagi toetavad selles vallas.

Milline on Sinu parim kogemus/mälestus seoses dragiga? Milline halvim?
Iga mälestus, mis mulle dragiga meenub, on olnud omamoodi parim. Ilusad mälestused on need, kui olen saanud drag queenidega elust pikalt vestelda, sest suhestun nendega palju. Täiesti ausalt, halvimat pole.

Millist sõnumit drag sinu jaoks endas kannab? Kas drag peitub välimuses või pigem sellega kaasnevas olekus?
Drag ei ole kohe kindlasti kinni ainult välimuses. Drag on kogu karakter. Minu jaoks on drag võim.

“When you become the image of your own imagination, it's the most powerful thing you could ever do.”- Rupaul

Kuidas on drag-kultuur lähiaastail arenenud? Mida näed selle tulevikuks?
Drag kultuur on lähemal mainstream popkultuurile kui kunagi varem, kuigi nagu dragi-maailma jumal Rupaul on öelnud: “Drag ei saa olema kunagi mainstream”. Selle all mõtleb ta seda, et drag on mainstreami vastand, kuna see on täielikus vastuolus sissesulandumise ja massistumisega.

Tulevikuks näen selle ülemaailmse populaarsuse kasvu jätku ning seda just eriti tänu telesarjale "Rupaul's Drag Race".

Kui tahaks Eestis drag-kultuuri nautida, siis kuidas saaksin seda teha, kas oskad soovitada?
Tahaksin, et sellele küsimusele oleks mul parem vastus, ent just see on üks põhjustest, miks elan hetkel L.A-s: Eestis on drag-kultuur hetkel pea mitteeksisteeriv. Alged on olemas, aga kahjuks ei oska soovitada mingisugust iganädalast show'd kui sellist.

Kuidas peaks keegi, kes tahab dragi teha, käituma, kui kardetakse vanemate, sõprade ning avalikkuse vastumeelt?
Tuleb jääda iseendaks. Inimesed, kes sind tõeliselt armastavad, aktsepteerivad sind sellisena nagu sa oled. Samas, ei saa olla ka naiivne, sest kahjuks elame keskkonnas, kus tegemist on imeliku teemaga ja reaktsioonid võivad olla ka negatiivsed.

Lisaks on hea leida endale keegi usaldusisik selles valles, näiteks n-ö drag mom või niisama sõber, kellelt abi ja nõu saab küsida. Tähtis on ümbritseda end oma inimestega, kes aktsepteerivad sind sellisena, nagu sa oled.

Õnneks tänapäeval, mil sotsiaalmeedia on sügavalt meie igapäevaelu osa, on nende inimeste leidmine lihtsam kui kunagi varem - tean seda omast käest. Tutuvusin paljude oma praeguste väga lähedaste sõpradega just läbi drag community internetis.

Mida ütleksid neile, kellele see teema ilmselt pigem vastumeelt tundub, palju arusaamatust tekitab ja kulmu kergitama paneb?
Igaühel on õigus oma arvamusele, aga arvamus, et keegi ei või teha midagi, mida tema tahab, on lihtsalt vale.

Mida arvad sellest, et Stiil.ee’l on kampaania, kus osaleb ka drag queen?
See on südantsoojendav, et Eestisse ka lõpuks midagi nii lahedat hakkab jõudma ja aina rohkem inimesi näeb selles imelises kunstivormis ilu.