Ei tohiks minna naha kallale, mis on katki või ärritatud. Kui nahk on suures piirdes korras, siis pese nägu pH-taset tasakaalustava vahendiga puhtaks ja topsuta see õrnalt rätikuga kuivaks. Kui kasutad happelist näokreemi, mis on mõeldud vistrikutega nahale, siis tõenäoliselt pole vahatamine hea idee. Miks? See rikub nahka. Seetõttu väldi akne-kreemide kasutamist viis päeva enne, kui hakkad vahatama.

Millal peaksin näokarvad rahule jätma?

Spetsialisti arust on suu piirkonnas olevad näokarvad mõttekas rahule jätta, kui kohe-kohe peaksid hakkama päevad. Sel ajal on nahk tundlikum ja seetõttu ärritab vahatamine nahka rohkem. Lisaks peaksid vahatamisest hoiduma, kui sinna piirkonda, mida soovid vahatada, on tekkinud mõned vistrikud. Vahatamine võib muuta selle piirkonna mustusele ja bakteritele avatumaks ning olukord muutub hullemaks.

Mida peaks tegema peale karvaeemaldust?

Spetsialist soovitab peale vahatamist kasutada nahka rahustavat ja naturaalset toodet. Näiteks aaloega tooted jahutavad nahka ja vähendavad punetust. Lisaks võiksid kolm kuni seitse päeva vältida päikese käes olemist, sest nii väheneb risk saada pigmendilaik.

Mida teha, kui mul on probleemne nahk?

Kuna vahatamine muudab poorid avatuks, siis probleemse nahaga inimene peaks vältima kangeid geele ja vaharibasid ning eelistama selle asemel karvaeemaldust laseriga või niidiga.

Tegin midagi valesti. Kuidas peaksin toimima?

Reeglid on lihtsad. Kui tekib kerge reaktsioon, siis kanna sellele kohale põletusvastast kreemi kuni kolm päeva järjest. Jälgi, et see koht ei puutuks kokku kemikaalide, parfüümi või muu taolisega, mis seda ärritada võiks. Mõistlik on vältida ka päikest, sest muidu võid saada pigmendilaigu. Kui koht hakkab aga veritsema, tekivad villid või sügeleb mitu päeva järjest, siis on mõistlik minna arsti juurde.

Kas peale vahatamist kasvab karv jämedamana tagasi?

See on tavaline müüt, et karvaeemaldus paneb karvad jämedamana kasvama. Räägitakse, et jämedamad karvad kasvavad hoopis siis, kui raseerid nüri raseerijaga, sest karva ots jääb ebaühtlane ja siis see lihtsalt tundub jämedam. Kasuta hoopis karvaeemalduskreemi. Jälgi, et kasutad kreemi, mis on mõeldud näole, sest jalgadele ja kaenlaalustele mõeldud kreem on oluliselt tugevam ja võib suupiirkonnas olevat nahka kahjustada. Jälgi ka seda, et hoiad kreemi näol täpselt õige aja ja siis tõmba see ära.

Mida peaksin teadma vahatamisest?

See on kiire ja efektiivne karvaeemaldusviis. Vahatamine tõmbab karvanääpsud täielikult välja ja tulemus jääb sile ning ühtlane. Kas kasutada aga vaharibasid või kuuma vaha?

Vaharibad sobivad normaalsele või kuivale nahale. Kuum vaha sobib neile, kellel on tundlikud poorid.

Mida peaksin teadma niiditehnikast?

See on üks valutumaid karvaeemaldusviise. Niiditehnika abil saab karvu eemaldada samamoodi nagu vahatades ehk karvanääps tuleb juurega välja, kuid niiditehnika ei ärrita naha pealiskihti. Vahel võib olla küll tunne nagu miski nõelab, sest karvu eemaldatakse vähehaaval. Hiljem esineb selles piirkonnas ka kerge punetus, kuid see kaob kiirelt.

Mida peaksin teadma valgendavast kreemist?

See on valutu ja efektiivne, sest karvu ei eemaldata, vaid valgendatakse. Samas ütleb nahaekspert, et valgendamine muudab karvad päikese suhtes tundlikumaks ja seetõttu võivad tekkida sinna piirkonda pigmendilaigud. Niisiis pole soovitatav peale valgendava kreemi kasutamist paar päeva päikese käes olla.

Mida peaksin teadma laseri kohta?

Tänapäeval on mitmeid professionaalseid lasereid, millega saab eemaldada karvu. Samas tasub aga enne laseri ostmist järele mõelda, kas see tasub ära. Pikas perspektiivis on salongis vahatamine soodsam. Lisaks ei tööta laser kohe, vaid tulemus võtab kolm kuni kuus kuud aega. Samas püsib tulemus oluliselt kauem kui teiste tehnikatega.

Mida peaksin teadma epilaatoritest?

Need on mugavad aparaadid, mis pakuvad pikaajalist tulemust (umbes neli nädalat) ja toimivad sama hästi nagu vahatamine või niiditehnika. Lisaks on epilaatori plussiks see, et saad karvu ise eemaldada nii palju, kui tahad ja saad seda teha kodus.

Allikas: byrdie.co.uk