Küpsed kaunitarid: 75+ Eesti daamid paljastavad igavese ilu ja sära allikad

Kuidas olla alati rõõmus ja kena välja näha? Anne & Stiil küsis seda neljalt daamilt, kes teavad saladust, kuidas olla supervormis elatud aastakümnete kiuste. Või just tänu neile?

Tekst: Tiina Kruus

Tiia Lehes, 78

Töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana 48 aastat, 2010. aastast kodune, lesk, 1 tütar

Olen alati ilust lugu pidanud. Noorena hakkasin varakult kulme ja ripsmeid keemiliselt värvima – tollal ei olnud ju mingit dekoratiivkosmeetikat saada. Ema oli mul väga peen daam. Ta oli kuskilt saanud pliiatsi, millega oma kulme pikendas. Kasutasin seda pliiatsit pärast teda veel aastaid. Emal oli alati ka Nivea kreemi. Ka mina kasutasin Nivead kuni ülikooliajani, meil on eri suuruses potsikuid siiani alles. See oli teada kogu suguseltsil, et välismaale sattudes tuleb emale Nivea kreemi tuua. Hiljem tuli selle kõrvale legendaarne lõhnaõli Možet Bõt. Käisime Moskvas ostureisil – nn Jugoslaavia poes, kust vedasime kottide viisi head lõhnaseepi, kreeme ja sedasama lõhnaõli. Lõpuks pääsesime ka välismaale, mina 1972. aastal Ungarisse. Esimesed asjad, mida ostsime, olid kilekotid ja lasteriided. Endale tõin huulepulga. Silmi hakkasime ise värvima, kui tulid müügile toosid, kust sai väikese harjaga värvi võtta. Nõukaajal tuli müügile ihupiim, mida sai ka näokreemina kasutada. Ja ega sedagi polnud kogu aeg saada.

Ma värvin hommikul silmad ära, suu teen punaseks. Mulle meeldivad tumedad silmaümbrused! Mulle ikka öeldakse, et ära pane nii tumedat, aga ikka panen, olen isepäine! Värvimata ei väljuks ma kodust mingi hinna eest! Kas või pliiatsiga vean mingi triibu silma ümber!

Viimase kümne aasta jooksul on mu laual olnud kookosõli. Panen kookost näole ja kehale – mõnus! Kui müügile tuli Britney Spearsi lõhnaõli, siis hakkasin kohe kasutama. Roosa on kõige parem!

Olen eluaeg võimelnud. Iga päev võimlen 40 minutit. Rühmatrenn pole minu jaoks. Tütar on joogas käinud ja mulle kodus harjutused ette näidanud, nii et nüüd on mul võimlemine segatud joogaelementidega. Iga päev lähen pärast lõunat välja, olgu ilm mis tahes. Kõnnin 2–2,5 tundi. Sõbrannad ütlevad, et olen hull! Kui kuskil on uus kauplus või muu uus asi, lähen kohe järgmisel päeval seda uurima, siis on käimisel eesmärk. Elame tütre perega ühes trepikojas. Iga päev suhtleme. Positiivne peab olema. Optimism peab olema ja rõõmus meel!

Helve Kuldbek-Kuusik, 84

Töötanud haiglaõena, pensionär, abielus, kolm last.

Miks tehakse vanusest üldse nii suur number? Isegi kui välimus veidi väsib, ei väsi hing mitte kunagi. Olen alati armastanud värve, naeru, emotsioone. Kannan salatirohelisi pükse, tõmban varvaste otsa erksinised tennised ja selga tumeoranži käisteta vesti. Noortel võib ju olla sile nahk ja kõik alles ees, aga minul on elukogemus, huumor, julgus ja enesekindlus. Ma ei pea ennast enam kellelegi tõestama. Ma teen, mida tahan. Ma ei häbene halle juukseid ega kanavarbaid silmade ümber ja suunurgas. Aga tasakaaluks hallile valin riietusse alati värvid. Kortsud on minu elu muster. Ma ei kahetse midagi, vahel oli raskem, aga enamasti oli mu elu ilus ja õnnelik. Võin kinnitada, et suur osa kortsudest on naerukortsud.

Vanem nahk tahab niiskust, kasutan apteegis müügil olevaid kreeme. Üht kindlat lemmikut pole, aga hinnaklass ei ületa paarikümmet eurot. Noorena oli mul Nivea kreem – see sinivalges karbis, mida praegugi müüakse. Nüüd on nii suur kreemivalik, et tahangi erinevaid proovida. Kahekümneselt käisin iga nädal maniküüris- pediküüris, korra kuus juuksuris ja kosmeetiku juures. Mis imenippidega siis ennast ilusaks tehti! Silmade püsivärv oli sama, millega kolhoosis lehmadele külje peale numbreid kirjutati. See värv kestis pool aastat, aga kui üle ääre läks, siis ei tulnud sama kaua maha. Pliiatsiga tõmbasime säärtele triibud, siis olid moes triibuga sukad, aga neid polnud kuskilt saada. Kui sündisid lapsed, polnud iluprotseduurid enam kõige tähtsamad. Kuid lapsed kasvasid suureks ja siis hakkasin jälle endale rohkem tähelepanu pöörama. Noorem tütar tutvustas mind oma kosmeetikuga. Meil oli sõprus esimesest silmapilgust.

Käingi aeg-ajalt kosmeetiku juures, lasen teha mõne värskendava protseduuri ning kindlasti ripsmeid-kulme hooldada ja värvida. Iga päev ma ei meigi, aga pidude puhul lasen ennast alati korralikult üles tuunida. Kunagi värvisin ka juukseid, aga viimased kümme aastat olen käinud loomuliku halli tooniga. Vanuse eest ära ei jookse! Ma tahan ikka loomulik välja näha ja mitte peeglisse vaadates end tummaks ehmatada. Aga juustesse lasen alati teha hea lõikuse ja lokid – need annavad volüümi. Ma ei ütle kunagi salongis, et tehke mulle nooruslik soeng või meik. Ma tahan seda, mis mulle sobib. Vahel näeb mõni noor inimene tunduvalt vanem välja just seetõttu, et ta pole valinud sobivat stiili. Hiljuti lasin endale kõrvadesse augud teha. Sest nii palju on ilusaid ja värvilisi kõrvarõngaid ning ma tahan neid kõiki kanda! Mis on nooruse saladus? Maakodu, saun, naer, armastus, enda eest hoolitsemine igas mõttes. Ja teate, ma läksin sügisel uuesti mehele!

Emilia Aav, 84

Kunagine ametnik ehitusministeeriumis, lesk, töötab osaajaga poja firmas.

Kord nädalas käin võimlemas Tervise Alkeemias, aga hommikuti võimlen kodus ka. Päeva peale joon 1,5 liitrit vett, juba mitmeid aastaid. Söön mett, näiteks pistan kärge keele alla. Ajul on vaja glükoosi! Hommikul söön kindlasti pool punast paprikakauna. Selles on C-vitamiini päevanorm! Kreem on mul alati olemas. Kuna mul on kuiv nahk, kreemitan end iga päev. Juukseid sätin, kui linna lähen. Huulepulk on ka alati. Valin roosama tooni, see meeldib mulle. Parfüüme ostan ise ja teised ka kingivad. Viimati sain Hugo Bossi komplekti. Kui ise ostan, siis valin ikka midagi paremat – Chaneli või selle jaapanlase – oli Issey Miyake või?

Mu minia töötab juuksurina, nii et soengud on alati käepärast võtta. Kunagi värvisin ise juukseid hennaga, nüüd aga pole tänu miniale tarvis seda teha. Ilusalongis, kus minia töötab, olengi püsiklient. Maniküüris käin kolme nädala tagant, pediküüris harvem. Ehted meeldivad mulle, pere teab seda ja toovad muudkui juurde.

Olen väike naine, suurt kotti pole vaja. Stockmannist leidsin selle koti (Michael Kors – toim), see on väike, aga väga mahukas. Stockmannis on ikka väga ilusad ja väärt asjad!

Magama püüan minna ühel kellaajal, pool kaksteist õhtul, ja magan kella kaheksani. Tähtis on see, et pea oleks ida poole! Et vormis püsida, tuleb
rohkem liikuda ning oma laste ja teiste põlvkondadega suhelda. Noored annavad palju jõudu ja energiat. Ma olen õnnelik, et pere on telefonikõne kaugusel ja alati minu jaoks olemas. Suhtlen ka endiste töökaaslastega.

Elvi Martin, 82

Kunsti- ja algklassiõpetaja, käis tööl kuni 2015. aastani, lesk, kaks poega.

Mulle on välimus oluline – see näitab, kuidas sa endast lugu pead ja kas hoolid sellest, et teistel oleks sind hea vaadata. Pisikese tirtsuna olin väga edev ja olen siiani! Tahtsin välja paista, olla huvitav. Mu õed hoolitsesid selle eest – näiteks vanem õde õmbles mulle riideid. Kuni abiellumiseni olidki minu rõivad tema õmmeldud, ise tegin joonised ette. Siis hakkasin endale ise õmblema. Esimest küljelõhikuga seelikut ma õele parem ei näidanud, et teda mitte ärritada.

Mäletan, et kui esimest korda tuli poisipea moodi, siis lasin 1956. aastal selle kohe juuksuris lõigata. Ja sain õe käest noomida, et see on siivutu! Näokreeme polnud minu noorpõlves leidagi. Ortol oli päevituskreem ja seda sai päevitamise ajaks peale panna. Muul ajal ei kasutatudki midagi. Hakkasin varakult reisimisest huvituma, sain Ida-Saksamaale tuusiku. Sealt ostsin viimaste kopikate eest näokreemi ja blondeerivat šampooni. Siin seda ju saada polnud – aasta oli siis 1972. Juuksuris olen eluaeg käinud kord nädalas, vahel isegi viie päeva tagant. Mul oli soengut töö pärast vaja ja kui korra ära harjud, siis nii ongi. Ilma soenguta ma uksest välja ei lähe! Nüüd, kui koduseks jäin, siis, tõsi küll, enam nii tihti juuksuris ei käi. Aga ega nüüdki saa jätta enda eest hoolitsemist seisma.

Käin püsivalt kosmeetikasalongis. Ma ei ole ka kodus hooldamata, värvin hommikul ripsmed ära, kasutan peitepulka ja huulepulka. Vaatan mitu korda päevas peeglist, kas kõik on ikka korras. Päevakreem oli mul aastaid Dr. Hauschka oma, siis tuli Decléor, nüüd L’Occitane. Poeg kingib mulle, sest ütleb, et muidu ma ei osta paremaid ja kallimaid. Ta kingib mulle alati ka parfüümi Chanel No 5. Käin teisi ka nuusutamas ja kõige rohkem meeldib mulle üldse mitut lõhna koos kasutada.

Õhtul panen näole segu: 2 tl kookosõli, 2 tl oliiviõli ja 10 tilka E-vitamiini. Hoian 10 minutit peal ja pühin paberiga ülejäägid ära. Annab väga pehme ja mõnusa tunde. Maski teen ise munakollasest, meest ja värskelt pressitud porgandimahlast. Näovee valmistan samuti ise: roheline tee, kummel, meliss, suvel valge ristik, taruvalik, nurmenukk. Selle veega turgutan end pärast pesu.

Kuidas end alati vormis hoida? Kõik, mis sa teed, tuleb sulle tagasi! Kui oled rõõmsameelne, siis oled terve ka. Ma töötasin 40 aastat koolis ühtki päeva haiguse pärast puudumata! Õhtul naeratan endale kiituseks, et olen tubli olnud. Tubli peab olema iga päev, et saaks enda üle rõõmu tunda.