"Magan hästi, näen palju une­nägusid. Uni ongi mu kaooti­lises elus vist kõige stabiilsem asi. Pingelistel aegadel, kui magan vähem, tuleb unevõlg suure intressiga tagasi maksta. Kaugemas plaanis ei tundu see just hea lahendus. Suur ilunipitaja ma ei ole. Mu hea enesetunne paistab kohe välja, samamoodi vilets. Ei ole veel leiutatud meiki, mis suudaks mu kehva enesetunnet katta. Küll saavad seda parandada trenn ja loodus, parimal juhul nende kooslus. Suusatan mägedes, mängin tennist, käin matka­mas. Kadrioru pargi metsi­kumas osas on suvel mõnus teha tunnine jooksutiir. Aeg iseenda mõtete seltsis võib panna alguse nii mõnelegi suuremale plaanile," teab ta, kuidas endaga olemine on värskendav.

Kuidas ta aga end vormis hoiab? "Toitumisega ma end ei piira, millegi keelamine mõjuks punase tulena. Kui tunnen, et miski hakkab organismi kurnama või ei sobi, kuulan oma keha. Üldiselt märgu­anded, mida keha mulle jagab, ei valeta. Ma pole küll mingeid teste teinud, kuid olen aru saanud, et piim mulle ei sobi. Magusast ma kindlasti ei loobu, lihtsalt söön vähem."

"Täna on mu parim aeg. Tunnen end praeguses hetkes enesekindlamalt kui iial varem. Elu on läinud ainult huvitavamaks, sügavamaks, väljakutseid jätkub ning mu ümber on inimesed, kellega soovin seda teekonda jagada. Vanaduse ees mul hirmu ei ole, tahaksin kaua elada. Mind inspireerivad vanemad inimesed, kelle näos peegeldub positiivne ellusuhtumine.”

Loe pikemalt digi.annestiil.ee