Kuigi üldiselt peetakse kiilanemist meeste probleemiks, on sama murega tegelikult hädas ka palju naisi. Juukse­uurija Kerli Mägar Juuste Akadeemiast tõdeb, et kui kümme või kakskümmend aastat tagasi kaebasid juukseprobleeme üle neljakümneaastased mehed, siis nüüd on teema aktuaalne juba kahekümnestel, soost olenemata. Mõistagi võib põhjus peituda haiguses, mille korral vajatakse arstiabi, ent naise sõnul võib juuksekaotus olla samuti seotud muutunud elukeskkonna, sealhulgas toitainepuudu­sega. Lisandub kokkupuude toksiinidega, mida sisaldavad ka kosmeetika- ja juuksehooldustooted.

Huvitaval kombel on Kerli ja tema kolleegid täheldanud, et tuntav mõju on ka elektr­magnetkiirgusel. «Oulu ülikoolis 2012. aastal tehtud tüvirakkude uuring tõi välja, et tüvirakkude ja sellega seoses ka juuksenäsade passiivsust põhjustavad nii elektromagnetkiirgus, tugeva­toimelised ravimid kui ka haigused, mistõttu uusi juukseid ei kasva tagasi nii aktiivselt kui varem ja juuksekarv jääb peenemaks,» ütleb asjatundja, kes on ka enda töös täheldanud, et inimestel on kiharad sageli hõredamad pea sellel poolel, kus nad kipuvad telefoni hoidma.

Mida saab uuringuga tuvastada?

Normaalseks peetakse, kui päevas langeb välja 50–100 juuksekarva. Kahtlust äratab kindlasti olukord, kui juba mitmendat kuud tuleb juukseid tavapärasest rohkem, karvu jääb suurel hulgal kätte nii pesemise kui ka kammimise ajal. Sel juhul on oluline perearsti juures üldist tervislikku seisundit kontrollida, teha põhjalikud vereanalüüsid ja minna võimalusel juuksejuureuuringule. Viimasega saab tuvastada need tegurid, mida vere­analüüsid ei näita, näiteks juuksekanalite ummistused, põletik, juuksenäsade passiivsus, peanaha vereringe häirumine, parasiidid, soolestiku mikrobioomi tasakaalutus, hormonaalsed probleemid, toitainepuudus, tõstjalihase spasmid, sobimatu koostisega juuksehooldustooted jms.

Pikemalt loe juustekaotusest Naistelehe värskest numbrist!