Naha enneaegsel vananemisel on mitu põhjust. Kosmeetik-koolitaja Marite Talbre Sothyse esindussalongist nimetab normaalse bioloogilise vananemise kõrval ka haigusi. Need mõjutavad meid sisemiselt, kuid peegelduvad ka pealispinnal. Naha enneaegse vananemise suurimaks põhjustajaks peetakse siiski päikest.

“Tavaliselt tekivad alates 20ndatest eluaastatest kõigepealt pindmised kortsud,“ sõnab Talbre. Eeskätt neil, kelle nahapind on niiskusevaene, vähe hooldatud ja palju päikest näinud. Naha igapäevane kaitsmine päikesekaitsefiltrit sisaldava näo-, keha- ja kätekreemiga võib kõlada liigse peenutsemisena, ent on tulevikku silmas pidades siiski vajalik. Sügise saabudes tasub meeles pidada, et niiskuse aurustumisel nahapinnast mängivad rolli ka külm ja tuuline kliima ning konditsioneerid. Elustiil luubi alla Ilu ei sõltu ainult kreemipurkidest. Kauni naha nimel tuleb teha korrektiive ka elustiilis – loobuda suitsetamisest ja magada piisavalt. Stressist hoidumine ja õnneliku elu elamine on kumava naha seisukohast olulisem, kui esmapilgul söandaks oletada. Ka korralik toitumine ja sportlik harrastus värskes õhus ei tee spetsialistide sõnul paha.

“Kolmekümnendad on naha vananemisel otsustavad,“ möönab Talbre. Just 30ndates aastates ette võetud hooldused avaldavad välimusele suurimat mõju. Kuni nahk on sile, mõjub see noorena. Siledust tingivad aga naha kollageeni- ja elastiinivarud, mille vähenemine ongi vananemise alguse märgiks.

“30ndates aastates hakkavad tekkima sidekoelised kortsud, mis on juba sügavamad, sest muutused on tekkinud naha päriskihis kiudude ümberpaigutamise, lõtvumise ja nendes toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel,“ tõdeb Marite Talbre. Loomulikult võib korrapäraselt salongi põigata ja mõnda meelepärast vananemisvastast kehahoolduskuuri nautida, ent veelgi olulisem on kodune ilurutiin.

Harjatud nahk

Ilutoodete oskuslikust valikust oleneb palju, aga kehale saab lihvi anda ka muul moel. Eelkõige tasuks investeerida korralikesse abivahenditesse. Naturaalsete harjastega kehahari, aga ka Egiptuse käsnkõrvitsast ehk luffast valmistatud pesunuustikud aitavad eemaldada vanu rakke, mis ummistavad nahka, takistavad ainevahetust ja muudavad naha tuhmiks.

Guinot’ salongisarja esindaja Stella Lembra usub kuivharjamise positiivsesse mõjusse. Kuivharjamine aktiveerib mikrovereringet ning naha pealmine kiht ehk epidermis saab rohkem hapnikku ja toitaineid. Lembra soovitab harjata enne pesemist, alustades jalgadest ja liikudes ülespoole, alati südame suunas. Kui verevarustus on hea, siis toimivad ka pealekantavad kreemid-geelid-õlid tõhusamalt.

Heaolu tempel on saun

Sarnaselt kuivharjamisega aitavad naha verevarustuse ergutamisele kaasa ka saunasoojus ning vihtlemine. Loomulikult pole meie rahvusliku uhkuse puhul vähem tähtis ka lõõgastumisvõimalus. Saunas olles ei tasu nahka äkk-kuumusega ehmatada, vaid pigem vähehaaval soojaga harjutada.

Sageli soovitatakse mahedas saunas ka koduseid koorivaid hooldusi teha. Katsetada võib nt meresoola ja oliiviõli seguga või kohvipaksuga. Aga miks mitte proovida ka jahutavale keefirile või jogurtile lisatud kamajahu ning kuivatatud ürtide segu. Eriti mõnusa beebipehme naha saad, kui määrid end enne lavale minekut kokku meega ja lased sellel soojuse käes imesid teha. Surnud rakkude hukk Kui piimatoodete või kleepuva meega mässamine tundub liiga kurnav, siis tasub kiigata poeriiulite suunas, kust leiab nii keemilisi kui ka teralisi koorijaid.

Kehasõbralik pesupäev

Guinot’ esindaja Stella Lembra soovitab pöörata tähelepanu ka kõige tavalisematele pesemisharjumustele. Naha pinnal asuv hüdrolipiidne kaitsekiht hoiab niiskuse nahas. Seda kihti on aga hõlbus kahjustada. Kuuma veega duššidel ja vannidel ning seepi sisaldavatel puhastusvahenditel on naha vananemise soodustamisel oma roll. Sageli on kuiv ning kestendav nahk tingitud just valedest pesemisharjumustest.

Soovitatav on pesta nahka sooja, mitte kuuma veega ning kasutada seebivabasid puhastustooteid. Pärast dušši või vanni tuleb nahka kuivatada rätikuga õrnalt patsutades, mitte tugevasti hõõrudes.

Imeline kakao

Puhtale nahale tuleks vahetult pärast pesemist kanda niiskust lukustavaid kreeme või kehaõlisid. Ent millistel toimeainetel pilk peal hoida? Millised “katalüsaatorid“ ergutavad rakkude tegevust ja pidurdavad vananemist?

Iluhuviliste värskeimaks vaimustuseks on kakao. Antioksüdantide kõrge kontsentratsiooniga kakao korrapärase seespidise manustamise positiivset mõju naha siledusele teatakse juba ammu, ent vastse uurimuse väitel toimib kakao hästi ka peale määrides. Kakao-uurimuse autoreid Laurent Pero-Mazzarino on veendunud, et antioksüdant flavonooli poolest rikas toimeaine acticoa ergutab kollageeni ja proteiinide tootmist, mis on naha niiskuse ja elastsuse tugisambaks.

Kosmeetikas iidsetest aegadest nahapehmendajana kasutusel olnud kakaovõid ei saa flavonoolisisalduse osas küll imekakaoga võrrelda, kuid naha niisutamisel saab sellest ikkagi abi.

Ka rohelise tee ekstrakti sisaldavad kreemid, milles on väheses koguses kofeiini, aitavad kortse ära hoida. Mööda ei pääse ka vitamiinidest A, C ja E, mis mõjutavad naha elastiini- ja kollageenisisaldust. E-vitamiin silub nahka, A-vitamiini ülesanne on suurendada nahas sisalduva loomuliku niisutaja hüaluroonhappe hulka, C-vitamiinil on vabade radikaalide vastane toime. Tähele tasub panna ka efektiivseid niisutavaid komponente hüaluroonhapet ning karbamiidi sisaldavaid kehahooldusi.


Kehahoolduse 8 kuldreeglit:

1. Söö õigesti.
2. Liigu rohkesti.
3. Kaitse nahka välistingimuste eest.
4. Koori regulaarselt.
5. Proovi kuivharjamist.
6. Pese ennast hellalt.
7. Lukusta niiskus nahka.
8. Vali tõhus kreem.

arhiiv

Tekst: Liia Merino