Pigmendilaikude teke ja ennetus: suvepäikese sügisel ilmnev kahju
Kui muidu kippusid näolt kortse kokku lugema ja olid sellest häiritud, siis pärast suve hakkad märkama uut probleemi – pigmendilaike! Need ilmnevad näol või kehal hele- või tumepruunide laikudena ja nende tekkepõhjusi on mitmeid.
Laigud ilmuvad sageli raseduse ajal (hormonaalsete muutustega seoses) ning kindlasti tekib neid päikesekummardajatel,” räägib D’Difference’i brändijuht Carmen Kibur.
“Pigmendilaigud tekivad melaniinist, täpsemini selle liigtootmisest teatud nahapiirkonnas. Melanotsüüdid ehk pigmendirakud paiknevad marrasknahas ehk kõige ülemises nahakihis ja nende ülesanne on nahka päikesepõletuse eest kaitsta. Mida rohkem päikese käes viibida, seda enam melaniin pinnale tõuseb ja seda jumekamaks nahk muutub.” Teatud mõju on pärilikkusel, mõningate ravimite tarbimisel ning stressil. “Soodustavateks teguriteks peetakse veel saunaarmastust, kratsimist, aga ka kofeiini ja vürtsidega liialdamist. Kõige sagedamini tekivad pigmendilaigud ülahuule kohale, meelekohtadesse, põsenukkidele ja dekolteepiirkonda. Kui kortsukesed ilmuvad ajapikku, siis pigmendilaigud peaaegu üleöö. Karta me neid oska, aga kui pigmendilaigud on juba tekkinud, on neist vabaneda keeruline ja aeganõudev. Paraku muutub pigmendilaikudega kimpus olevate naiste vanus aina nooremaks.
Kui veel 5–10 aastat tagasi hakati pigmendilaikude pärast muretsema vanuses 35–45, on see vanusepiir nüüd umbes kümme aastat allapoole liikunud.”
Täpid ja laigud...
“Tedretähnid, lentiigod ja maksalaigud ei ole pigmendilaigud,” täpsustab Kibur ja aitab täppide maailmas selgust luua. Tedretähnid ilmuvad sageli ninale ja põskedele ühes esimeste soojade kiirtega. Sügisel muutuvad tähnid heledamaks ja talvel kaovad. Tegu on küll pigmendikogumitega, aga need ei kasva väga suureks. Päikese eest kaitsmine aitab vähendada ka tedretähnide teket.
Lentiigod ehk läätslaigud on väikesed, kindlate piirjoontega, hele- kuni tumepruunid, enamasti lamedad laigukesed. Need võivad asuda igal pool nahal. Erinevalt sünnimärkidest ei moodusta pigmendirakud lentiigodes pesasid. Läätslaigud tekivad sageli lapsepõlves. Mõnikord lähevad laigud vanemas eas heledamaks või kaovad sootuks. Päikese mõjul lentiigod ei tumene ja nahavärvist nende olemasolu ei sõltu.
Maksalaigud ehk solaarlentiigod tekivad vanusega ja peamiselt kohtadesse, mis on päikesele avatud: nägu, dekolteepiirkond, käed ja sääred. Sagedamini moodustub selliseid laike heleda nahaga inimestel, aga mitte ainult. Maksalaikude teket soodustab see, kui nahk on mitmeid kordi päikesepõletusi saanud, eriti täiskasvanuna. Talvel maksalaigud ei kao, aga muutuvad heledamaks.
Valgendav võitlus
Pigmendilaikude vastu võitlusse asudes on kõige leebemad taimeekstraktidel põhinevad kreemid, mida võib kasutada aasta ringi. Pigmenteerunud nahale leidub mitmeid valgendavaid kreeme, mille nimedes on enamasti sõnad whitening (valgendav), brightening (klaariks, säravaks muutev) või unifying (jumet ühtlustav). Mainitud kreemid sisaldavad sageli valgendavaid aineid, puuvilja- ja/või piimhappeid, A- või C-vitamiini ning taimeekstrakte.
“Valgendavate kreemide koostisainete hulka kuuluvad taimed kasvavad üldjuhul ekstreemsetes tingimustes ereda päikesekiirguse käes (näiteks kõrgmäestikus) ja neil tuleb end päikese eest kaitsta,” räägib Kibur. “Naha sisse jõudes asuvad taimeekstraktid liigset pigmendikogumit lõhustama. Tulemus on silmaga näha – pigmendilaik laguneb tükkideks ja muutub tunduvalt heledamaks ning päikeselisel perioodil selle tumedus ei taastu. Sellist efekti ei tasu oodata nädalaga, sest naharakud uuenevad 28–35 päevaga. Kindlasti peaks valgendava kreemi puhul jälgima, et sel oleks päikesekaitsefaktor. Juhul kui kreemil seda ei ole, tuleks see tagada spetsiaalse päikesekaitsevahendi või SPFiga jumestustoodete abil.”
Pigmendilaikudele mõjuvad:
✔ C-vitamiin – ergutab kollageeni tootmist, ühtlustab nahatooni ja on tugev antioksüdant.
✔ A-vitamiin – tõhusaim nahastruktuuri parandaja, vananemisvastase toime poolest pole sellele vastast. Kuna A-vitamiin muudab naha päikese suhtes veidi tund- likumaks, jälgi SPFi sisaldust viimases tootes, mida nahale kannad, või kasuta A-vitamiiniga toodet õhtul.
✔ Happed – eriti AHA-happed – teevad jume klaariks, ühtlustavad tooni, siluvad ja kiiren- davad rakkude uuendamist. Happeid ei pea kartma ühelgi aastaajal. Tugeva happesisal- duse korral tuleks kasutada SPFiga toodet.
✔ Taimeekstraktid – lagritsajuur, nurmenukk, piparmünt, leesikas, mooruspuu jpt.
✔ Arbutiin – looduslikust taimest pärinev ühend, mis pärsib melaniini sünteesi.
✔ Niatsinamiid ehk B3-vitamiin – rahustab nahka, vähendab punetust ja kuivust.
Pikemalt loe pigmendilaikude leevendamiseks sobivatest toodetest ja protseduuridest Tervis Plussi novembrinumbrist!
Tekst: Krista Kiin
