Psühhodermatoloogia: õnn ja õnnetus peegelduvad su nahal!
Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Nüüd juba teatakse, et lisaks pilgus peegelduvale on hinges toimuva sõnumitoojaks ka nahk. Kui läheneme nahaprobleemidele holistiliselt, ravides lisaks nahale ka stressi, korrastades elustiili ja toitumist, ei anna tulemused end kaua oodata.
Oled näinud, kuidas kellegi nägu otsekui särab? Sel juhul on enam kui kindel, et selle inimese sisemuses valitsevad õnn, rahulolu ja rõõm. Või ka vastupidi – kui nahk on hall ja tuhm, siis küsid eneselt tahtmatult, et mis selle inimesega küll lahti on. See, mida me kõik palja silmaga näeme, on viimasel ajal tõusnud ka dermatoloogiliste süvauuringute teemaks: kuidas mõjutab see, kuidas me end tunneme, meie nahka ja vastupidi, kuidas nahamuutused mõjutavad meie tundeid. Nii on saanud alguse suhteliselt uus valdkond psühhodermatoloogia – ala, mis ühendab psühholoogiat, psühhiaatriat ja dermatoloogiat.
Hollandi psühhodermatoloogi Sylvia van Beugeni sõnul võib uuringutele tuginedes väita, et naha seisundil on meie sisemise seisundiga tihedad seosed. Keha ja meel on lahutamatud, kuigi meditsiin neid sageli lahku kiskuda püüab. Oma töös on ta keskendunud akne, psoriaasi vm nahaprobleemidega noorukite psühholoogilisele seisundile ja elukvaliteedile ning leidnud, et kui ravida nahka koos hingeprobleemidega, on tulemused erakordselt head.
Kodumaise tootesarja Lumi kaaslooja Märt Miljan usub samuti, et kuna igal probleemil on oma juur ehk põhjus, tuleks inimest ravida kui tervikut. „Viimased uuringud toovad välja, et peamine akne põhjustaja on muutus rasu koostises ja koguses, näiteks tekib vähem elastsust andvat linoolhapet, lisaks aitab aknele kaasa põletik ehk immuunreaktsioon. Tagajärjeks on aknet põhjustava bakteri vohamine – seda bakterit on rohkesti ka tervel nahal – ja mädakolded. Miks aga põletikulised protsessid tekivad ehk keha reageerib ja algab immuunreaktsioon, pole päris üheselt selge, põhjuseid võib olla mitu. Kindel on see, et rolli mängib stress ja samuti toitumine, millega tegelemine riiklikes raviplaanides praegu veel puudub.”
Lähene leebelt
Inimene, kellel pole eal nahaprobleeme olnud, ei kujuta ettegi seda laastavat mõju, mida nahahädad psüühikale ja kogu keha seisundile avaldavad. „Nahk on meie suhtlusorgan, see on esimene kokkupuude välismaailmaga, mis loob meile kas turvalisus- või ebakindlustunde, muutes meid kas rahulikuks või ebastabiilseks. Hommikune esimene pilk peeglisse on ülioluline. Kui seal on midagi, mida sa ei saa peita ega katta, võib see tuua kaasa ebamugavustunde, ärevuse või isegi depressiooni,“ selgitab Sylvia van Beugen, andes seega kaalu nahaprobleemidega inimeste kannatustele, kes peavad liigagi sageli puutuma kokku arvamusega, et nahahaigused ei ole midagi tõsist ega ohtlikku ning nendega tuleks lihtsalt elama õppida.
