Tark vitamiin, mis tagab terved juuksed, küüned ja naha
Kadri Kuriks kirjutab veebilehel TervislikToitumine.ee, et Biotiin ehk vitamiin B7 on vajalik organismi mitmete füsioloogiliste protsesside tõhusaks toimimiseks. Biotiini põhiroll on muundada toidus sisalduvad süsivesikud kehale kättesaadavaks kütuseks ehk glükoosiks, kuid ta aitab ka kaasa valkude ja rasvade ainevahetusele, toetab tugevate juuste ja küünte kasvu ning naha uuenemist.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige ja toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab: "Biotiin mängib tõesti organismis tähtsat rolli, toetades naha, närvide, seedetrakti, ainevahetuse ja rakkude toimimist."
Biotiini mõju välimusele
"Tavateadmine seostab biotiini puudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ja juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad sümptomid haprad küüned ja kergesti väljalangevad juuksed." Nimelt, väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmajärjekorras süsivesikute lagundamiseks, et varustada aju energiaga.
Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjale ehk aminohappeid, mis toetaksid elujõuliste küünte ja juuste kasvamist. Sel põhjusel kutsuvad sakslased biotiini H-vitamiiniks (saksa keeles Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes viitab juuste ja naha vitamiinile.
Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides, mis aitavad nahapoorides olevaid rasvu lagundada rasvhapeteks. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarbimine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sügelev nahk.
Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida juuksed ja küüned tervetena, tasub üle vaadata igapäevased puhkuseharjumused ja vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt näonahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ja imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse.
Biotiini leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes
Biotiini on väikestes kogustes soovitatav tarbida iga päev – see tagab regulaarse positiivse biotiini voo, mis aitab ära hoida puudujääke. Biotiini leidub väikestes kogustes enamikes iga päev tarbitavates toiduainetes. Ehkki sageli on interneti andmebaasides toiduainete biotiinisisalduseks märgitud 0mg, ei tähenda see ilmtingimata, et need ained on biotiinivaesed – nende biotiinisisaldust pole õigupoolest analüüsitud
Toidus sisalduva biotiini hulga määramiseks tuleb seda toitu töödelda tugeva happega. See meetod ei ole aga usaldusväärne, sest igas katses tuvastatakse eri hulk biotiini ja nii on andmed vastuolulised. Paremat uurimismeetodit preguseks aga välja töötatud ei ole. Näiteks peetakse seeni, kõrvitsaseemneid ja sojaube väga headeks biotiiniallikateks, kuid uurimismeetodite puudulikkuse tõttu ei kajastu tulemused andmebaasides. Sellegipoolest on ka toiduaineid, mille biotiinirohkuses ollakse kindlad.
Parimad biotiiniallikad on loomsed toidud, nagu maks, liha, kala, kana, munad ja piim. Neis leidub biotiini kõige kontsentreeritumas vormis. Teisalt, on ka mitu biotiinirikast taimset toitu, näiteks tomatid, maguskartulid, kaunviljad, kaerahelbed, teraviljatooted ja pähklid, eriti mandlid. Kuna taimedes on biotiin seotud eri valkudega, mis seedeensüümidele alati ei allu, imendub loomsetes toitudes leidub biotiin hõlpsamini.
Lõhefilee, spinatilehtede ning tomativiiludega kaetud seemnetega täisteraleib on rohke biotiini allikas. Taoline võileib sisaldab nii loomset kui ka taimset päritolu biotiini, mis katab hõlpsasti päevase B7–vitamiini vajaduse. Teine selline toit on omlett, millesse on jällegi lisatud spinatilehti, tomatitükke ja šampinjone – kõik need toiduaineid on väga head biotiiniallikad ja tagavad organismi varustamise B7-vitamiiniga.
Loe pikemalt tervisliktoitumine.ee lehelt, kuidas biotiin soodustab ainevahetust ja kuidas meie keha toodab biotiini.
