Tei­seks noa all

Kort­su­de si­lu­mi­ne või sün­ni­mär­gi ki­rur­gi­li­ne eemal­da­mi­ne po­le nii­sa­ma nal­ja­asi, et hom­mi­kul ope­rat­sioo­ni­laua­le ja õh­tul peo­le. Mil­le­ga tu­leb ar­ves­ta­da es­tee­ti­li­se­le plas­

Mil­li­sed väär­aru­saa­mad on le­vi­nud nen­de hul­gas, kes tu­le­vad plas­ti­li­se­le ope­rat­sioo­ni­le?

Sa­ge­li tu­le­vad ini­me­sed plas­ti­ka­ki­rur­gi juur­de na­gu kos­mee­ti­ka­sa­lon­gi. Nad ei an­na en­da­le aru, et te­ge­mist on lõi­ku­se­ga, mil­le­ga kaas­neb haa­va­de te­ke. Kas te mind

õmb­le­te ka, imes­ta­vad mõ­ned. Kas arm jääb ka? Jah, kos­mee­ti­li­ne õmb­lus on vä­he­mär­ga­tav, kuid pee­ni­ke ar­mi­joon jääb ik­ka­gi, mis aja jook­sul muu­tub vä­he mär­ga­ta­vaks. 

Va­nu­se­li­si pii­re plas­ti­ka­ki­rur­gias po­le, lõi­ku­si te­hak­se n-ö sün­nist sur­ma­ni.

Mil­le­ga tu­leb ar­ves­ta­da plas­ti­li­se­le lõi­ku­se­le tul­les?

Or­ga­nis­mi­le on ope­rat­sioon trau­ma ja pä­rast se­da hak­kab ta võit­le­ma haa­va pa­ra­ne­mi­se eest. Tur­se ja ve­re­va­lu­mid pü­si­vad ku­ni kaks nä­da­lat pä­rast ope­rat­sioo­ni, sest koed saa­vad kah­jus­ta­tud. Tei­sel ja kol­man­dal päe­val on tur­se kõi­ge suu­rem.

Pat­sient peab prot­ses­si­le kaa­sa aita­ma. Kui ini­me­ne suit­se­tab, peaks ta vä­he­malt kuu en­ne plas­ti­list ope­rat­sioo­ni si­ga­ret­ti­de ar­vu vä­hen­da­ma või pa­rem üld­se mit­te suit­se­ta­ma. Suit­se­ta­mi­ne kah­jus­tab ku­de­de ve­re­va­rus­tust ning haa­vad pa­ra­ne­vad vae­va­li­selt. Sel­le kii­ren­da­mi­seks peak­sid suit­se­ta­jad tar­vi­ta­ma roh­kelt C-vi­ta­mii­ni.

Ope­rat­sioo­ni­päe­va­le ei to­hiks plaa­ni­da suu­ri ko­hus­tu­si, ol­gu te­ge­mist kas või pi­si­ke­se sün­ni­mär­gi eemal­da­mi­se­ga.

Mil­li­seid ke­ha­li­si ise­ära­su­si on või­ma­lik kor­ri­gee­ri­da?

Plas­ti­li­sed ope­rat­sioo­nid ja­ga­tak­se nel­ja suur­de rüh­ma:

1)  kaa­sa­sün­di­nud ke­ha­de­fek­ti­de, näi­teks las­tel eema­le­ula­tu­va­te kõr­va­de kor­ri­gee­ri­mi­ne;

2)  ealis­te muu­tus­te (lõt­vu­nud ku­de­de) taas­ta­mi­ne;

3)  hea­loo­mu­lis­te kas­va­ja­te eemal­da­mi­ne;

4)  trau­ma­järg­se­te de­fek­ti­de kor­ri­gee­ri­mi­ne.

Tih­ti kü­si­tak­se ars­tilt, et mi­da mi­nu pu­hul on va­ja te­ha. Eel­da­tak­se, et arst üt­leb, kust võiks mi­da­gi lõi­ga­ta. En­ne tu­leks sel­geks te­ha, mis ini­mest häi­rib, al­les siis kü­si­da nõu, mil­li­sed on või­ma­lu­sed sel­le kor­ri­gee­ri­mi­seks. Ra­vi­mee­to­deid on mit­meid, tu­leb ainult jul­gelt kü­si­da. Üks hea näi­de: ini­me­ne tu­leb plas­ti­ka­ki­rur­gi juur­de ja kur­dab, et üla­laud on lii­ga ras­ked, iga päev tu­leb ar­vu­ti­ga töö­ta­da ning õh­tuks on sil­mad tur­ses. Ini­me­ne peab tead­ma, mis te­da häi­rib.

Mil­li­sed te­ge­vu­si tu­leks väl­ti­da pä­rast plas­ti­list ope­rat­sioo­ni?

Te­ha ei to­hiks mul­la­töid, sest haav võib saas­tu­da. Spor­dist tu­leb loo­bu­da ka­heks nä­da­laks ku­ni kuuks. Ei to­hiks sau­na min­na ega jää­da tun­di­deks van­ni li­gu­ne­ma.

Päi­kest ei to­hi värs­ke­le ar­mi­le li­gi las­ta, sest see pig­men­tee­rub. Se­da saab väl­ti­da tu­ge­va­te päikeseblokaatoritega, mis on 30–50­fak­to­ri­li­se kait­se­ga.

Küm­ne päe­va jook­sul tu­leks väl­ti­da ra­vi­meid, mis tee­vad ve­re ve­de­laks. Need suu­ren­da­vad tur­seid ja või­vad põh­jus­ta­da ve­re­jook­su.

Näo­ope­rat­sioo­ni jä­rel on esi­me­se 24 tun­ni jook­sul soo­vi­ta­tav süüa ve­de­la­maid toi­te, na­gu sup­pe ja put­ru­sid, mit­te ra­gis­ta­da pähk­leid, kõ­va­sid puu­vil­ju, vints­ket li­ha. Hoi­du­da tu­leb tu­li­kuu­mast koh­vist-teest, ka aura­va­test kee­du­pot­ti­dest tu­leb haa­va pa­ra­ne­mi­se ajal eemal ol­la.  Pä­rast plas­ti­list ope­rat­sioo­ni võiks võt­ta 10 päe­va ku­ni kaks nä­da­lat puh­kust. Lõi­ku­se jä­rel on vä­lis­ta­tud auto juh­ti­mi­ne. Se­da ki­pu­vad ini­me­sed eira­ma. Aga kui mi­da­gi juh­tub…

Mis võib juh­tu­da, kui ini­me­ne eirab ars­ti nõu­an­deid?

Ise­te­ge­vust pä­rast ope­rat­sioo­ni te­ha ei mak­sa. Sa­ge­li te­hak­se komp­res­se ning mää­ri­tak­se sal­vi­de­ga. Haav aga võib lah­ti min­na, sest õmb­lus­nii­did on vä­ga pee­ni­ke­sed. Tõm­bed ja lii­gu­tu­sed haa­va piir­kon­nas on vä­lis­ta­tud, sest võib tek­ki­da ve­re­jooks, arm võib muu­tu­da pak­suks na­gu pe­su­nöör. Tu­le­mus on ri­ku­tud.

Mil­li­ne on tu­le­mu­se ga­ran­tii?

Kü­si­tak­se, kas kort­sud tu­le­vad pä­rast ta­ga­si. Kah­juks ei saa me va­na­ne­mist pi­dur­da­da. Tu­le­mu­se ga­ran­tii on 7–10 aas­tat, kui ini­me­ne on ter­vis­li­ke elu­vii­si­de­ga: ei töö­ta hi­lis­tel õh­tu­tun­di­del, ei suit­se­ta ega liial­da al­ko­ho­li­ga, vaid teeb spor­ti ja toi­tub ter­vis­li­kult.

Mil­li­ne on soo­si­tuim aeg plas­ti­li­seks ope­rat­sioo­niks?

Sa­ge­li ar­va­tak­se, et su­vel ei ole soo­vi­ta­tav ope­rat­sioo­ne te­ha, sest haa­vad ei pa­ra­ne ja lä­he­vad n-ö hal­vaks. Plas­ti­ka­ki­rur­gia on asep­ti­li­ne ehk pu­has ki­rur­gia, kus ope­rat­sioo­nid po­le mä­da­sed, puu­dub haa­va in­fit­see­ri­mi­se või­ma­lus. Lõu­na-Aaf­ri­kas on aga ko­gu aeg su­vi ja seal te­hak­se kõi­ge ilu­sa­maid plas­ti­li­si ope­rat­sioo­ne. Pea­le­gi, augus­tis ja sep­temb­ris saa­me toi­dust kõi­ge roh­kem vi­ta­mii­ne – see aitab taas­tu­mi­se­le kaa­sa.

Mi­da on või­ma­lik te­ha trau­ma­järg­se ar­mi­ga?

Ar­mis­tu­mis­prot­sess kes­tab um­bes pool aas­tat ja on vä­ga in­di­vi­duaal­ne, va­hel võib kes­ta ise­gi 9-18 kuud. 

Sa­ge­li on ini­me­sed pa­ha­sed, sest trau­ma­punk­tis on haav ine­tult kin­ni õm­mel­dud. Tih­ti po­le­gi või­ma­lik teist­moo­di õm­mel­da, sest haav on saas­tu­nud. Kuid se­da saab hil­jem kor­ri­gee­ri­da. Ar­mi võib tul­la ko­he pä­rast trau­mat näi­ta­ma, sest võib-ol­la saab se­da ra­vi­da muul moel kui kor­ri­gee­ri­va ope­rat­sioo­ni­ga.

Väik­se­maid ar­me saab ra­vi­da silikoonplaastrite, läm­mas­tik- ja salv­ra­vi­ga või neid kom­bi­nee­ri­des, ole­mas on füsioteraapilised ja lih­vi­mis­mee­to­did ning elekt­ri- ja sur­ve­ra­vi. Mil­lal jäe­tak­se plas­ti­li­ne ope­rat­sioon ära?

Hai­ge­le ini­me­se­le, ol­gu tal no­hu, kö­ha või pa­la­vik, ope­rat­sioo­ni ei teh­ta. Nais­tel ei so­bi plas­ti­li­se ope­rat­sioo­ni te­ge­mi­seks menst­ruat­sioo­ni aeg, sest ve­re hüü­bi­vus on lan­ge­nud. Kroo­ni­li­sed hai­gu­sed ei pruu­gi ope­rat­sioo­ni ta­kis­ta­da. Kui or­ga­nis­mis on põ­le­tik, jäe­tak­se ope­rat­sioon ära. Näi­teks huu­lel olev oha­tis võib ha­ka­ta le­vi­ma ning sat­tu­da ise­gi sil­ma li­mas­kes­ta­le.

Es­tee­ti­li­se plas­ti­li­se ki­rur­gia põ­hi­või­ma­lu­sed.

Ots­mi­ku kort­su­de kor­rekt­sioon

Üla- ja ala­lau­gu­de plas­ti­ka

Ni­na plas­ti­ka

Kõr­va­de plas­ti­ka

Näo ja kae­la kort­su­de kor­rekt­sioon

Rin­da­de plas­ti­ka (rin­da­de suu­ren­da­mi­ne, vä­hen­da­mi­ne ja rin­da tõst­vad ope­rat­sioo­nid)

Kõ­hu ees­sei­na plas­ti­ka

Rasv­aimu eri ke­ha­piir­kon­da­dest

Plas­ti­ka­ki­rurg Mer­le Sellendilt saab tea­vet plas­ti­lis­te ope­rat­sioo­ni­de koh­ta te­le­fo­nilt (0) 646 3006 ja 055 653 655. Kü­si­mu­si võib esi­ta­da internetilehel http://www.arst.ee