Arst selgitab: pigmendilaigud – kuidas neid ennetada ja kuidas lahti saada

 (2)
Arst selgitab: pigmendilaigud – kuidas neid ennetada ja kuidas lahti saada
Pexels / Pixabay

Pruunikate nahalaikude tekkimise hirm käib päikeseliste ilmadega käsikäes. Mida peaksid pigmendilaikudest teadma?

„Pigmendilaigud on tingitud melaniini üleproduktsioonist nahas,” sõnab Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku ja Medemise ilukliiniku dermatoloog Kadi Ristal. “Melaniini toodavad nahas melanotsüüdid ja nende liigset aktiivsust võivad mõjutada erinevad faktorid.” Olenevalt tekkepõhjustest, vanusest või paiknevusest kehal nimetatakse pigmendilaike erinevalt.

“Melasm on tingitud hormonaalsetest teguritest ja nende koosmõjust UV-kiirgusega. Tedretähnid on geneetilise soodumusega päikesele avatud piirkondades paiknevad pigmendilaigud, mis talvekuudel taanduvad. Lihtsad lentiigod tekivad enamasti juba lapseeas ja neil puudub seos päikesega,” selgitab ekspert. “Solaarlentiigod ehk kõige sagedamini esinevad pigmendilaigud tekivad keskeas, need on põhjustatud UV-kiirgusest. Seetõttu esinebki neid rohkem näol, labakätel, käsivartel ja ülakehal. Klassikaliselt peetaksegi pigmendilaikudeks enamasti solaarlentiigosid, mida tuntakse ka kui lääts- või vananemise laike.”

Seotud lood:

Ennetamisest: kas ja kuidas?

Dermatoloogi sõnul on teatud pigmendilaike võimalik vältida. “Läätslaikude teket ja juba olemasolevate pigmendi intensiivistumist saab vältida, kui kaitsta nahka UV-kiirguse eest. Kaitse saavutamiseks peaks kevadel- suvel kasutama SPF 30+ päikesekaitsefaktoriga kreemi,” lausub arst, lisades et päikesekaitsekreemidest ehk veel olulisem on vältida päevitamist ning kaitsva riietuseta otsese päikesekiirguse käes viibimist.

Soovimatute pigmendilaikude vältimiseks on tema sõnul peale loodusliku päikesekiirguse soovitatav vältida ka tehislikku UV-kiirgust solaariumis. “Solaarlentiigode tekkeks on soodumus heledama nahaga inimestel, juba olemasolevate laikude esinemine viitab kindlasti nende suuremale tekkevõimalusele edaspidi.”

Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku ja Medemise ilukliiniku dermatoloog Kadi Ristal. Margus Heinmets

Oska märgata

Loe veel

“Kuigi solaarlentiigod ise ei ole pahaloomulised, on nende esinemine siiski märk naha fotokahjustusest, mis omakorda võib viidata suuremale melanoomi ja mittemelanoom-nahavähi tekkeriskile täiskasvanueas,” toonitab Kadi Ristal. “Oluline on olla tähelepanelik, kui pigmendilaik muutub värvuselt või kujult, kasvab märgatavalt kiiresti, eristub teistest või haavandub. Sellisel juhul tuleks kindlasti dermatoloogi poole pöörduda.

Solaarlentiigosid tuleks eristada teistest healoomulistest moodustistest nahal, nagu seborroilised keratoosid (niinimetatud nahakäsnad), neevused (ehk tavalised sünnimärgid) või aktiinilased keratoosid, mis on juba kasvajaeelne seisund,” ütleb ta. Dermatoloogi sõnul võib vahel olla üsna keeruline oma silmaga eristada pigmendilaike pahaloomulisest melanoomist.

Kas pigmedilaikudest saab lahti?

“Regulaarse kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemi kasutamisega võivad solaarlaigud taanduda,” sõnab spetsialist. “Ka teatud pigmendivastased kreemid ja antioksüdantidega toimeained soodustavad nende taandumist, näiteks alfa-hüdroksühapped ehk AHA-d, C-vitamiin, retinoidid ning aselaiinhape.”

Dermatoloogi sõnul kasutatakse pigmendilaikude kiiremaks eemaldamiseks ka keemilist koorimist, krüoteraapiat ja spetsiifilisi lasereid, mille sihtmärk on nahas paiknev melaniin. “IPL-valgusravi toimib sarnaselt laserraviga. Pigmendilaikude ravis on esmatähtis jätkata hoolikat päikesekaitse rakendamist, kuna vastasel juhul võivad pigmendilaigud tõepoolest taas samasse piirkonda tekkida.”

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2018. aasta juuninumbri vahel eriajakirjas Tere, Päike!.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare