Yves Saint Laurent- kõrgmoe revolutsionäär
Yves Saint Laurenti on nimetatud 20. sajandi suurimaks moerevolutsionääriks, prantsuse haute couture’i viimaseks geniaalseks suurkujuks.
1938. aastal sündinud Yves Saint Laurenti loomingusse jättis tugeva jälje lapsepõlve mitmekultuuriline keskkond. Nimelt sündis tulevane moelooja Prantsusmaa koloniaalvaldustes, nüüdseks Alžeeriale kuuluvas Oranis, kus enne Alžeeria vabadussõda ja iseseisvumist elas suur eurooplaste kogukond ja mis toimis kui kahe suure kultuuriruumi kohtumispaik.
Tütarlapselik, õrnahingeline, närviline ja õbluke Yves pidi koolis kannatama pidevat tagakiusamist ja nii leidis ta endale pelgupaiga moe- ja fantaasiamaailmas. Küllap rõhus häbelikku noorukit ka tema lühinägelikkus. Sarvraamidega prillidest sai alles hiljem osa tema isikupärast ja stiilist.
Lapsena määratud saatus
Huvi moe vastu olevat alguse saanud lapse esimestest teatrikülastustest. Mitte süžee ega näitlejate mäng, vaid just kostüümid olid poisis vaimustust tekitanud. Vaimustuse, mis kestis kogu tema elu. Sel ajal kui teised poisid mängisid sõjamänge, lõikas väike Yves paberist nukke välja ja kujundas neile erinevaid kostüüme ning kleite. Tal oli kaks nooremat õde, ka neile nuputas ta välja erinevaid riietusesemeid.
Anne ja kirglik huvi moe vastu määrasidki varakult poisi elutee. Juba 17aastaselt võitis ta auhinna moekonkursil ja siirdus Pariisi moekooli Chambre Syndicale de la Haute Couture, kus torkas teiste hulgas silma sel ajal Pariisis säranud Christian Diorile. Diorist saigi nooruki esimene mentor. Eks hingelähedust lisas ka see, et mõlemad olid homod. Kuigi moemaailmas on homoseksuaalsus alati laialt levinud, suhtus ühiskond toona sellesse hukkamõistvalt. Dior võttis andeka nooruki enda juurde tööle ja Yves tegi kiiresti karjääri. Pärast Christian Diori ootamatut ja tänini segast surma 1957. aastal sai vaid 21aastane Yves Saint Laurent järgmisel aastal Diori moemaja peadisaineriks. “Diori printsi” esimesed kollektsioonid tekitasid kohe furoori.
Mõnede kuulujuttude järgi kohtus Yves just Diori matustel oma elu mehe Pierre Bergéga. Neist sai kiiresti paar nii era- kui ka tööelus. Osav turundaja Bergé vedas oma terava ärivaistuga muidu labiilse närvisüsteemiga Saint Laurenti edukalt läbi elu. Kui nad 1970ndate keskel lahku läksid, jäid nad äripartneriteks ja tegelikult väga lähedasteks kuni moekunstniku surmani. Mees on siiani näiteks ametlik Yves Saint Laurenti pärandi pärija ja hoidja.
Kuristikust pilvedesse
Prantsusmaast oli 20. sajandiks saanud Aasias ja Aafrikas tohutu koloniaalimpeerium, mille igas otsas algas iseseisvusliikumine ning partisanisõjad. Yvesi sünnimaa Alžeeriaga pidas Prantsusmaa sõda 1954. aastast kuni Põhja-Aafrika riigi ametliku tunnustamiseni 1962. Armeeteenistusse kutsuti ka tõusev moetäht. See oli noorele esteedile kohutav elamus, Yves sai raske närvivapustuse ja jõudis hullumajja.
Seal olekski võinud andeka nooruki loominguline tee lõppeda, sest Diori moemaja lasi ta lahti, perspektiivid ähmastusid ja noormehele niigi omased depressiivsus ja lootusetus vajusid kõrge lainena üle pea. Suuresti tänu armastatud Pierre Bergéle sai aga sellest kuristikust alguse Yves Saint Laureni hiilgav tõus ja temanimelise kaubamärgi üleilmne võidukäik.
Kõigepealt pidi Dior vallandatud peadisainerile kahjutasu maksma ja osav Bergé leidis täiendavaid investoreid, et 1961. aastal asutada moemaja Yves Saint Laurent. Järgmised paarkümmend aastat nautis disainer hiilgavat edu, kuid juba 1980ndatel hakati kõhnunud ja kehva väljanägemisega Saint Laurenti tervisest igasuguseid kuulujutte rääkima. Vähesed teadsid, et moekuulsus leevendas oma närvipingeid ja depressioone kõigepealt alkoholiga, aga seejärel järjest rohkem narkootikumidega. Tema ellu tekkisid ja kadusid ka noored poisid ja loomulikult ei mõjunud see kehva (vaimse) tervisega moegurule hästi. Tegelikult elas ta isegi üllatavalt kaua, surres alles natuke enne oma 72. sünnipäeva 2008. aastal ajukasvajasse.
Kuulsus ei kao
2002. aasta jaanuaris korraldas Yves Saint Lauren Pompidou keskuses oma viimase suure moesõu, tõelise lahkumisetenduse parematest kollektsioonidest ligi saja supermodelliga. Ümbritsetuna oma lemmikmodellidest Naomi Campbellist, Jerry Hallist ja Laetitia Castast võttis ta kergelt kummardades vastu 2000 prominentse külalise vaimustatud ovatsioonid. Lõpus laulis moekeisrile veel vana sõber Catherine Deneuve. Nagu ka kuus aastat hiljem, siis juba Yves Saint Laurenti matustel, oli kohal nii maailmamoe eliit kui ka palju prantsuse prominente muudelt aladelt.
Kui ärijuht Pierre Bergé müüs YSLi kaubamärgi Itaalia moekontsernile Gucci, tõmbus kuulus moelooja loomingust tagasi, ka avalikkuse ette ilmus ta aina harvem. Tema rikkus lubas tal pidada kolme luksuslikku residentsi, suurendada oma kunstikogu ja osaleda mitmesugustes heategevusfondides. Ta kogus hiilgava kollektsiooni haute coutur’i ajaloost, kuhu kuulub umbkaudu 5000 riideeset ja 15 000 aksessuaari. Avalikust elust tagasitõmbununa elas mees vaheldumisi Marrakeshis Villa Majorelle’is, kunstist kubisevas Pariisi korteris ja Normandias Château Gabrielis.
