Eile küsisin isegi oma kirjastajalt üle, kas ta on ikka päris kindel, et ei taha, et ma kirjutaks raamatu „Minu Austraalia“ või midagi sarnast. Mul küll täiesti usaldusväärsed vahendid sellise sotsiaalse nähtuse mõõtmiseks puuduvad, aga minu väga teaduspõhisel hinnangul on nii umbes 68,43% alla 30-aastastest Eesti tüdrukutest võimaluse korral valmis kasvõi kohe Down Under´isse kolima. 

Et ma nende arvude täpsusesse kindlalt usun, tahtsin leida 21 head põhjust, mis sellist soovi seletaksid. Ei olnud väga keeruline ülesanne. Ja nüüd siis tähelepanu: tsiteerin mõningaid argumente, mida ma erinevatelt inimestelt siin Eestis või mõlemal pool ekvaatori seda küsimust uurides olen kuulnud: 

1) „Austraalia on ikka väga kaugel!“ Bingo! Austraalia on tõepoolest riik, mis paikneb Eestist päris kaugel. Ja selles seisneb selle lihtne müstiline võlu: Triin, Gerli ja Eve saavad nüüd Eestist ikka väga kaugel elada. Kaugus on arvestatav eelis.
 
2) „Ma sain isegi tööviisa internetis ära teha!“ Näete siis, austraallastele ja eestlastele on see IT-wifi-digi-värgindus isegi ühine. Mõlemad tahavad elu võimalikult lihtsaks teha: SS! ehk short & simple!
 
3) „Palgad on Sydney kohvikutes viis korda kõrgemad.“ Kõik on õige, ja kui põhilinnadest kaugemale minna, näiteks Cairnsi või Perthi, on isegi kõrgemad. Nii umbes 12 AUD ehk ligikaudu 127 EEK tunnis, nii et pole mitte paha. 
 
4) „Känguru on mu lemmikkaisuloom!“ Ma olen täiesti nõus, et tegu on ilusa loomaga, aga me ei tohiks unustada ka nokklooma, kes on palju armsam ja eksootilisem. Kas te teadsite, et nad on pooleldi imetajad, pooleldi linnud?
 
5) „Qantas on väga turvaline lennufirma.“ Ja kui ma õigesti mäletan, pakutakse pardal õunugi.
 
6) „Dubai (ehk Abu Dhabi) on mind alati tõmmanud.“ Eesti naised on juba ammu selle „tuhande ühe öö sündroomi“ all kannatanud, nii et väike vahemaandumine Pärsia lahe kaldal (kui just Qantasega ei sõideta, loomulikult) on sõidu juures igati teretulnud lisahüve.
 
7) „Nicole Kidman on suurepärane näitlejanna.“ Väidetakse, et ta on üks kehvematest, aga ta juhtus lihtsalt kunagi härra Cruise´iga abielluma. Ent ma mõistan, paljude jaoks on ta portselannuku-ikoon.
 
8) „Gerli ütles mulle, et Melbourne´is aborigeene pole.“ Vale, neid võib kohata ka seal, kuigi see territoorium ei kuulu enam neile. Aga kui te peaks kohtuma, siis säilitage rahu, hingake sügavalt sisse ja ärge sattuge paanikasse.
 
9) „Kas sa teadsid, et seal on mehi palju rohkem kui naisi?“ Jälle tõsi, mis tõsi –  täpselt vastupidi kui Eestis.
 
10) „Ma läheks muidu Brasiiliasse elama, aga ma ei oska portugali keelt...“ Pole vaja häbeneda, et me tänapäeval kõik inglise keelele „alistume“ – see on meie postmodernne lingua franca.
 
11) „„Sõrmuste isand“ oli mu lemmikfilm (-raamat).“ Jah, Uus-Meremaa jääb Sydneyst ja Melbourne´ist ainult kahe tunni kaugusele ja lennupilet maksab sama palju kui Tallinn-Budapest.
 
12) „Minu unistus on surfariga abielluda... Appiii, need Austraalia mehed on ikka nii kuumad....“ Ärge pahandage, aga ma ütleksin, et sõltub vaatenurgast. Kahtlemata on nad ülimalt sportlikud, aga ärge alahinnake kunagi ka saksa seljakotiseiklejate voorusi.
 
13) „Triin rääkis, et viisat saab pikendada...“ Jah, saab. On kaks võimalust: a) abielluda kohaliku aussie´ga, mis polegi nii ebatõenäoline, arvestades, et nad jumaldavad blonde ja peaaegu blonde (asiaadid pole enam sama eksootilised), või b) korjata kolm kuud Queenslandi istanduses banaane.
 
14) „Rakvere on lihtsalt liiga väike.“ Ja Austraalia on väga suur. Kontrastid tõmbavad meid ju alati, kas pole?
 
15) „Mu parim sõber elab juba seal.“ Nii see massiline emigreerumine käib, lumepalliefektiga. Vean kihla., et varsti on Alice Springsis või Gibson Desertis suured eestlaste kolooniad.
 
16) „Ma armastan punast veini!“ Austraalias armastab punane vein ka teid ja see on palju odavam kui siin Läänemere ääres. Aga mis sest teooriast – maitske Barossa Valleyt ja siis räägime...
 
17) „Ma pole kunagi oma silmaga ookeani näinud!“ Kui te rannikule jääte, siis on teil tõepoolest õnn ookeani näha. Palju-palju ookeani. Ja tõelisi laineid! Aga kui see ongi teie eesmärk, siis võiksite ju ka Prantsusmaale või Portugali minna.
 
18) „Kujuta ette, ma sõidan üle ekvaatori!“ Rautpoltnael, nii ta on. No worries! Siit Austraaliasse muud moodi ei saa.
 
19) „Andrus joob jälle liiga palju ja käib mul järel nagu tüütus - tahab mind tagasi saada.“ Austraalia on arvatavasti, jah, piisavalt kaugel ja sõit liiga kallis, et Andrus sinna järele hakkaks sõitma. Teate mis? See võib väga hea mõte olla!

20) „Päike paistab aasta läbi.“ Ei saa vastu vaielda, aga ärge nahavähki unustage. Pisut ohtlikum kui te Narva maantee solaarium. Ah jaa ja vältige Tasmaaniat: sealsed vihmased ja niisked talved võivad Eesti omadest palju karmimad olla.

21) „Mul pole ühtegi „Kodus ja võõrsil“ osa vahele jäänud.“ Jah, mu kallid, seal tunnete end tõepoolest lõpuks kodus ja väga võõrsil.

Teie pühendunud kolumnist võiks siinkohal jätkata, aga piirdugem praegu 21-ga. See nimekiri ei taotle täiust ja pealegi on see „Eesti neiu läheb Down Under´isse“ trend absoluutselt peatamatu nagunii. Vahel ma mõtlen tõesti, et Eesti pole päris kõigist oma tüdrukutest veel ilma jäänud vaid sellepärast, et teletransportatsioon on veel piisavalt kauge ja futuristlik unistus. 
 
*João Lopes Marques on romaani "Mees, kes tahtis olla Lindbergh" autor
Temast lähemalt loe SIIT!