Aigar Säde: hingemaailma peegeldus on naise rinnad

Kosmosepsühholoog Aigar Säde soovitab inimestel rohkem oma lapsi kuulata, sest nad on tihtipeale palju targemad kui vanemad.

 Inimene on olend, kes peab välja arenema karjavaimust iseseisvaks ja enda tegude eest vastutavaks isendiks ehk loojaks. See tähendab, et tuleb lõpetada vastutuse teiste õlgadele veeretamine. Näitena võib tuua lapsevanemad, kes ainult ise saavad vastutada lapsele arenemisväärsete tingimuste loomise eest. Kuna laps on isa ja ema summa, siis tegelikult teavad ainult lapse vanemad kõige täpsemini, millised on lapse vajadused. Ema teab endast tulevat aspekti ja isa teab endast tulevat aspekti. Lapse enda aspekti tuleb lapse käest küsida. Seda saab teha juba siis, kui laps veel rääkida ei oska. Tuleb lihtsalt erinevaid variante lapsele rääkida ja jälgida tema käitumist. Laps reageerib erinevate olukordade meeldivusele ja mittemeeldivusele ehk nende olukordade energeetikale. Vanemate kohuseks on luua lapsele turvaline füüsiline ja psüühiline keskkond ehk algselt peavad vanemad lapsele looma maailma, milles laps tunneb, et tema isa on kuningas ja tema ema on kuninganna. See on võimalik ainult siis, kui isal on oma korrastatud maailm ehk arenguruum, mida ta kontrollib ja emal on oma maailm, mida tema kontrollib. Kui neid maailmu kontrollib näiteks ämm, eksabikaasa, rahamaailm või valed arusaamad, ei saa need maailmad olla isiku jaoks turvalised. Turvalised ei saa need olla ennekõike seetõttu, et isiklik vastutus on kas siis teistele usaldatud või teistele kohustuseks tehtud. Mida vähem inimene oma maailma kontrollib, seda suuremaks kasvavad hirmud tundmatuse ees. Seda süsteem ära kasutabki. Näiteks vaktsineerimine. Arstid panevad vanemad valiku ette: kui teie laps saab vaktsiini, on ta haiguste eest kaitstud ja kui ta vaktsiini ei saa, on ta potentsiaalselt surmale määratud. Kas te vastutate ise või vastutab meditsiin. Tänu hirmudele delegeeritaksegi vastutus meditsiini õlgadele. Tegelikult ei vastuta meditsiin mitte millegi ees, kuna kaotusvalu jääb ikkagi vaid perekonna kanda. Lõpuks taandub meditsiin vaid statistikaks. Kui lapsevanemal oleks oma maailm enda kontrolli all, suudaks ta eristada ohumärke. Jälgige näiteks lapse reageeringut alates sellest momendist, kui te otsustate minna teda vaktsineerima. Miks muutub enamus lapsi alates selle otsuse tegemisest närviliseks kuni selleni välja, et te ei tunne oma last ära. Kasutades loovust, võiks proovida ju näiteks sellise mänguga, et te tahate näha, kuidas reageerib laps siis, kui te oma otsust ainuüksi oma mõtetes muudate. Peate teadma, et kui teie olete lapsele nähtava maailma õpetaja, siis on laps teie jaoks nähtamatu maailma õpetaja. Laps on teist targem, kuna ta on vähemalt ühe kehastuse võrra teist ees. Kui see nii ei oleks, siis toimuks elu taandareng. Kõige paremini õpetab laps oma vanemaid haigusega, mis ei ole muud kui lapsevanemate summaarne ellu valesti suhtumise tagajärg. Laps on isa ja ema vaheline suhe. Nii nagu vanemad ellu suhtuvad, selline on ka nendevaheline suhe ja laps on selle suhte materialisatsioon ehk füüsiline peegeldus. Sellepärast põevadki lapsed kõige rohkem oma ema ja isa suhte pärast. Nähtamatu maailma eitamine on enese eitamine. Kõigest olemasolevast on materialiseerunud umbes 1%. Kui me võtame seda füüsilist maailma ainsa reaalsusena, oleme ülejäänud 99% reaalsuse suhtes pimedad ehk kaitsetud. Selleks, et omada absoluutset võimu masside üle, teeb materiaalne maailmakäsitluse süsteem kõik endast oleneva, et inimesed usuksid ainult teaduslikku tõestatust. Inimene, kes on kaotanud oma maailma, on kas liiga kõhn või liiga paks. Kui tal puudub vanemate poolt loodud maailm, on tal võimalik see ise luua. Parimaks materialiseerunud duaalsüsteemi kirjelduseks on meie eneste keha. Vaadeldes suhtlemise tasandit, on meie kurgus kaks mandlit ja nende vahel olev nibu. Vasak maailm ehk mandel on isa maailm ja parem on ema maailm. Nibu oleme me ise. Kui inimesel on mandlid opereeritud, on see märk sellest, et tema jaoks on tema isa ja ema kadunud. Kui ta oma maailma teadlikult ise ei loo, on tal elus orienteerumine väga raske. Hingemaailma peegeldus on naise rinnad (armastamise organid), kus vasak rind on seotud oma teise poole ehk mehe armastamisega ja parem pool on seotud kõige armastamisega. Kahe rinna vahel veidi kõrgemal rinnaku sees asub iseolemise keskus ehk kosmiline värav materiaalsest maailmast vaimumaalima. Näiteks kui asetsete ruumis,  kus on palju rahvast ja lärm on nii suur, puudub kuuldavus ja keegi kutsub teid aga te ei ole kindel, et just teid kutsutakse, kasutate te viipekeelt ja osutate näpuga enda rinnakule, esitades küsimuse: „Kas mina või?”. See punkt, kuhu te spontaanselt osutasite, ongi teie iseolemise keskus. Duaalsüsteemi materiaalse tasandi mudeliks on mehe munandid. Muna on täiuslikkuse sümbol ehk täiuslik maailm. Vasak munand on suhtumine meestemaailma täiuslikkusesse ja parem munand on suhtumine naistemaailma täiuslikkusesse. Naistel on vastavad organid munasarjad. Nende kahe maailma koostööst tuleneva loomingu väljund mehe suguti kaudu kopeerib eelnevalt kirjeldatud hingemaailma loomingut, kus väljundiks on iseolemise keskus. Kui mees arvab, et ta ei ole täiuslik või jääb teiste arvamust uskuma, pärsib see mehe seksuaalsust. Kui naisel on samasugune arvamus enda suhtes, on tulemuseks seksuaalne külmus ja rahuldamatus. Isaduse organiks on meestel eesnääre ja naistel on emaduse organiks emakas. Halvustav suhtumine mehesse kui laste isasse teeb hävitustööd mehe eesnäärme kallal. Isa kahetsemine, et ta selle naisega üldse järglase soetas, loob eelsoodumuse eesnäärme vähi tekkeks. Ema vastavad stressid, et ta peab selle mehe last kasvatama ja mehelt nagunii mingit tuge ei tule ja miks ta nii loll oli ja nii edasi, loob eelduse vähi tekkeks emaka piirkonda. Enamus stresse saavad alguse sellest, et inimesel on enda maailm korrastamata ja tänu sellele pole ta võimeline orienteeruma ei oma mõtetes, tunnetes ega tegudes. Pakun siinkohal välja meditatsiooni, et taasluua oma isiklik maailm.Selleks kujutage ette tühjuses mingi kerakujuline ruum (et esialgu lihtsam oleks, võite seda ette kujutada näiteks õhupallina), mille sisse mahute ainult teie ise. Nüüd kehtestage selle ruumi sees omad seadused, mis peavad teie maailmas kehtima. Väljastpoolt sisenejatele on selline seadus, et nad peavad olema teie suhtes austaval positsioonil ehk austama teie elukorraldust ja teid kui isikut. Kui see nii ei ole, puudub neil sissepääs teie territooriumile. Jätke kõik teadmised, tunded, emotsioonid, mõtted, suhted, kõik minevikusündmused, tulevikuunistused, materiaalsed varandused ja teised inimesed väljapoole. Andke endale korraldus, et see on teie isiklik ruum, kuhu pole kellelgi pääsu ilma teie loata. See on territoorium, kus teil on võimalik olla omaette ja saate siin puhata. Tehke nüüd see ruum suuremaks, et saaksite selle sisustada selliste asjadega, mis teile meeldivad. Nautige selles olekut ja seejärel suurendage see ruum lõpmatult suureks. Kuna kosmoses pole asjad kaugeltki veel korras, siis võite seda meditatsiooni aegajalt korrata. Õige on seda teha siis, kui see teile meelde tuleb. Kui tahate, et teised teid austaksid, siis peate ennekõike ise teiste suhtes austava positsiooni võtma. Kosmose seaduse järgi sarnased tõmbuvad. Ehk see, mida külvad, seda ka lõikad. www.naistemaailm.ee