Aigar Säde: masu tegelik nimi on rahaahnus

Kosmosepsühholoog Aigar Säde paljastab taaskord kasumitaotluse pahupoolt, mille sümbolid viitavad isegi vabamüürlastele.

 Tänane riigi seadusandlus on juba algselt vale – eriti kui vaadelda seda üldmassi poole pealt. Teatavasti on riik reguleeritud seadusandlusega. Seadus on leping, kus mõlemad osapooled lepivad kokku selleks, et nendevaheline andmine ja saamine oleks tasakaalus. Selline leping saab vägivallatult toimida ainult sel juhul, kui mõlemad pooled on teadlikud selle sisust ja lepivad omavahel kokku, et mõlemad pooled seda ka täidavad. Tänapäeval on selle lepingu tõestuseks allkiri. Näidake mulle ette mõni riigiseadus, kus selle riigi kodanik on allkirja andnud, et ta on selle seadusega kursis, saab sellest aru ja vastutab omapoolse tegevuse eest. Kuna sellist allkirja olemas ei ole, on riigiseadus kodaniku jaoks juba algselt tühine. Peale selle peaks seadusandlus olema nii lihtne, et ka suvaline tavaline inimene sellest üheselt aru saaks. Teadlikult nii keerukaks ja mahukaks muudetud seadusandlust nagu täna on, ei suuda isegi selleks koolitatud erialaspetsialistid üheselt tõlgendada. Mitmeti tõlgendatav seadus on ei ole enam seadus vaid on soperdis, mille alusel on võimalik musta valgeks ja valget mustaks tõestada.Suvalised tehingud maadega on kuriteguÜks kosmilisi seadusi on, et kõigil ja kõigel on arenguõigus. Selle seaduse allseadus on, et kõigil ja kõigel on õigus arenguruumile ehk isiklikule territooriumile, mis on puutumatu ja püha. Tuues selle seaduse kohalikku mateeriasse, tähendab see seda, et igal riigi kodanikul on õigus isiklikule maalapile, millega tehinguid teha ei saa. See tähendab, et sünniõigusega peab olema selle riigi kodanikul võrdeline osa riigi kui kollektiivi territooriumist, mis jagatakse ära vastavalt rahvaarvule. See tähendab ka seda, et maadega suvaliste sealhulgas ka rahaliste tehingute tegemine on isiksusevastane kuritegu.Absurdne on see, et kui noor perekond tahab luua omale elamist, ei saa ta seda teha, kuna ta peab maa ostma. Samas ei ole maa müüja midagi teinud selleks, et see maa olemas oleks. Paljud müüjad pole müüdavat maalappi isegi läbi käinud ja osad isegi ei tea, kus nende omanduses asuv maalapp asub. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt on iga Eestis elava inimese kohta 2,3 hektarit maad, millest on 1,7 ha metsa (sood ja järved on arvestusest välja jäetud). Öelge üks põhjus, miks peab inimene ostma seda, mis sisuliselt on nagunii tema oma? Kui võtta iivet säilitav pere, siis on laste arv kaks ja pere suurus koos ema ja isaga 4 inimest. Seega on keskmine maa-ala, mida pere peaks haldama, 9 hektarit (sellest 6.8 ha metsa). Sellest piisaks täielikult kütuseks, hoonete ehituseks, söögiks-joogiks ja jääks ressursse veel ülegi. Riigi kattega ja katteta teede kogupikkus nii linnas kui maal on suurusjärgus 40 000 km. See teeb 30 meetrit elaniku kohta. Sellest on umbes pool asfaltteed. Kui majandamine oleks õigetel alustel, poleks teede ehitamine ja hooldamine mingi probleem. Äri on mängMajanduskriisi tegelik nimi on kitsa inimesteringi rahaahnus. Kogu manipulatsioon on imelihtne. Tuleb kõik tegevusvaldkonnad rahaga ära siduda ja seejärel raha lihtsalt vahelt välja võtta. Tulemuseks on tegevuse seiskamine ehk majanduskriis. Kui füüsiline rahahulk on ringluses vähenenud, tuleb selleks, et tegevus ei seiskuks, hinnad alla lasta. Seejärel on raha tegelikul valdajal (näiteks panga varjatud omanikul) lihtne võileiva hinnaga varandust kokku kraapida.
Kujutage ette ringmängu, milles igal inimesel on näiteks sada krooni. Et ring liikuma saada, piisab selles ringis olevast ühest kasumittaotlevast inimesest, kes peab selle kasumi saama näiteks selles ringis olevalt järgmiselt inimeselt. Kasum pannakse ringi keskele kui peibutis, mis näib rikkuse püramiidina. Kui ta tahab saada kasumit 20 krooni ja tal õnnestub see kätte saada, jääb järgmisel mängijal alles 80 krooni. Kui järgmine mängija tahab, et tal oleks jälle 100 krooni, peab ta 20 krooni võtma temale järgneva mängija käest. Nii jätkub mäng, kuni see jõuab ringiga tagasi algse kasumitaotlejani. Kui ka temalt õnnestub see 20 krooni kätte saada, on mäng algseisus ja võib uue hooga alata. Selle mängu võlu on see, et sa tõstad näiteks oma mobiiltelefoni ühest taskust teise ja arvad, et oled rikkam. Sellise mängu nimi on äri.Inimesed ei erine rottidestProbleem on selles, et vahepeal läheb kõht tühjaks ja ostetakse näiteks 20 krooni eest süüa. Nüüd on igal mängijal alles 80 krooni. Kui mängust ei taibata välja astuda, siis on varsti raha otsas. Siis tuleb kas tootma hakata (sellest mängust väljuda) või hakata laenama või varastama nende inimeste käest, kes selles ringmängus ei osale. Mida rohkem inimesi selles kasumitaotluse mängus osaleb, seda suuremaks muutub lõhe vaeste ja rikaste vahel ja seda vaesemaks, näljasemaks, agressiivsemaks ja orjalikumaks muutub ühiskond. Näiteks on tehtud katseid rottidega, et kui neid näljutada, muutuvad nad agressiivseks ja neil ilmneb kannibalism. Inimene ei ole selles suhtes erand. Seda ringmängu võib vaadelda sümboolselt kui ussi, kes oma saba sööb. Huvitav on see, et seesama sümbol esineb vabamüürluses ja on püramiidi tipus asetseva kõikenägeva silma kontrolli all (vt pilt nr 2). Kasumitaotlus on kui püramiid ja kõikenägev silm on kui raha. Päike selle sümboli keskel on rikkuse sära, mis pimestab. Tuleb küsida, kes on süsteemi autor ja kellele on ülimalt kasulik see, et inimesed oma kasumitaotluses üksteise kõri kallal närivad. Neid inimesi, kes taipavad saadut tasakaalustada, on mulle tuleva info kohaselt tänases Eestis sajast üks ja neid, kes seda teadlikult teevad nii, et nad teavad, et asi sai tasakaalu, on tuhandest üks. Milleni viib ülim kasumitaotlus, saad näiteks lugeda siit:http://www.aigarsade.com/Maailm_ilma_v2hita.pdf Järgneb… www.naistemaailm.ee