Üheksandas klassis sai Heleni pinginaabriks punkarist tüdruk, kes kutsus ta juba esimesel koolinädalal kooli taha metsa õlut jooma. “Meenutan seda talle naljaga siiani, õnneks mulle ei maitsenud õlu siis ega maitse ka nüüd.” Koolielust meenub Helenile veel fakt, et umbes seitsmendas klassis ei meeldinud talle üldse ta nimi. “See oli liiga keeruline ja ma tahtsin voolavamat nime. Kirjutasingi kontrolltöödele ja vihikutele peale Kati Rannamäe, mis kõlas palju ladusamalt või vähemalt nii mulle siis tundus.”


Milliste hobidega tegelesid?

Hobid on alati mu suur kirg olnud! Trennidest olid põhilised kergejõustik ja tantsimine, siis võtsin juurde ka ujumise, aga see kukkus ajapuudusel suhteliselt ruttu ära. Mu huvid on olnud alati ka laulmine ja klaverimäng, nende tarvis pidin trennide kõrvalt samuti aega leidma. Vahepeal mahtus ajakavva ka näitering.

Kuidas Nexusesse sattusid?

Nexus alustas, kui olin 17. Laulnud olen esimesest klassist peale, sest waldorf­koolid keskenduvad väga palju humanitaaraladele. Eratunde laulmises hakkasin võtma, kui olin 15. Nexusesse sattusin nii, et Eesti Tantsu Agentuuri, kus ma parasjagu tantsisin, tuli teade, et otsitakse tantsijaid ühte bändi. Katsetel öeldi, et kui vähegi oskad, siis võiksid ka midagi laulda. Esitasin kohe peast laulu, milleks oli Terminaatori “Juulikuu lumi”.