João Lopes Marques: Troopiline Eesti
Usun, et on teisigi, kes samamoodi tunnevad. Selle aasta suvi on päris omamoodi: kui sina Malaisiasse sõita ei saa, tuleb Malaisia sinu juurde. Miks just Malaisia? Troopiline Tallinn... ja viimati kogesin mina selliseid temperatuure ja vihmavalinguid Me
Üllatus-üllatus... Kaks aastat hiljem otsustasid nad mulle külla tulla Tallinnasse – ühes januste sääskedega loomulikult. Võiks ju puhurite ja ventilaatorite puudumise üle vinguda, aga pidagem meeles, et siinne kuumalaine on puhas õnnistus.
Ma tean, et ilmast rääkida on meesterahva jaoks üks riskantsemaid tegusid üldse. Põhimõtteliselt huvitab ilm mingil määral meid kõiki, aga oht tülgastavalt kõlada on suur. Nii et ettevaatust. Ainus kontekst, kus ilmajutt alati töötab, on juuksuri juures nn jäämurdjana. Eriti siis, kui tegu on maa-aluse või kaubanduskeskuse salongiga:
„Kuidas ilm väljas on ka?“ või „Ilmateade lubas nädalavahetuseks tormi!“ Ja siis jääb meil lihtsalt naeratada ja öelda, et oleks vaja juukseid tagant pisut lühemaks lõigata.
See selgeks räägitud, võin nüüd öelda, et olen saabuva Eesti talve pärast tõsiselt mures. Pärast nii palju päikest, higi ja suplusi kerkib inimeste veresuhkur eksponentsiaalselt.
Mu sõber Gerli vaidleb vastu: „Eestlased oskavad hea suve eest tänulikud olla. Päriselt, me viriseme siis külma ja pimeduse pärast hoopis vähem, inimeste melatoniinitase on rohkem tasakaalus...“
Mina selle lühiajalise melatoniinitõusu teooriaga arusaadavalt ei nõustu: inimesed on nagu marjad ja puuviljad: kui kevadel ja suvel on soe, on viinamarjad magusamad. Ja kuna suhkur teeb kangema veini, on Eesti ühiskond varsti laengust tiine:
- külma, pimeda ja lühikeste päevade taluvus on inimestes madalam;
- baarides ja lounge´ides on oodata teravamaid vestlusi;
- hüperaktiivsed naised jätavad maha oma hüpoaktiivsed mehed;
- seksuaalsest üleaktiivsusest saab vestluste põhiteema;
- tulemas on beebibuum.
Nostradamuse stiilis ennustused mulle ei meeldi, aga see ilmaasi töötab küll nagu pendel: mida kaugemale kuuli lükata, seda tugevam on hoog vastassuunas.
Millal see keerits lõpeb? Mina ei tea. Praegu nimetatakse seda „globaalseks soojenemiseks“, aga sedalaadi mõisted on minu jaoks liiga abstraktsed. Midagi veidi konkreetsemat: pärast nii paljusid imelisi värve ja lõhnu saab olema raske sellist energiakogust arukalt kanaliseerida.
