Olen hobuse seljast kukku­nud kaks korda, 2016. ja 2017. aastal. Esimest õnnetust pean oma teiseks sünni­päevaks. Mu selgroog oli kolmest kohast katki ja parem jalg altpoolt täiesti sodi. Oli vabariigi aasta­päev, 26 kraadi külma, lamasin lumel ja ootasin kiirabi. EMOs vist minestasin, laskusin justkui ülevalt ja otsisin oma keha. Nägin vaid võõraid: see ei ole mina, see ei ole mina…siis leidsin end üles. Ärkasin, arstid seisid mu ümber. Tagantjärele tundus asi päris hull! Kaks nädalat pidin lamama voodis, mida ma loomulikult ei suutnud.