Mis naiste juures vaimustav, on, et kui nemad sulle oma vapustavaid elujuhtumeid ja lugusid räägivad, siis peida kaugele taskusse arvamus, nagu oleks sul endal mingi elukogemus olemas ja mõndagi nähtud. Tühjagi. Trumpavad su üle nagu sipsti.

Eks ükskord rääkinud neiu minule lugu, kuidas tema äärepealt tappa saanud, kui oma kutti aasida tahtnud ja öelnud tollele, et mehed on nigu pardid.

Et miks, küsinud tüüp ja saanudki rusikateni vihaseks, kui neiu seletanud, et nii kui mees kõhu täis sööb, nii tema kemmergu poole tormab. Nii otsene seedimine.

Olles teist suve poole kohaga pardivaatleja, tuleb nentida, et jutus tõde sees. Ega kaua ei lähe küll, kui täiskõhu naudingule lisaks tahaks, kui olukord vähegi lubab, korraga kirgastuda ja puhastuda - ning ka rikastuda, kui taipad kemmergusse raamatu kaasa haarata. Part, mis part, see on võimeline küll pea korraga nämm ja purts tegema. Veel hullem on siil...

Aga kuna ma sel hetkel tundsin, et suurest hirnumisest hakkab kohe tulema, pidin ise kah kemmergu poole liduma.

Oeh.

...niisiis siil on veel kõvem mees, sest on võimeline näiteks pudru sisse poole söömise pealt magama jääma. Muust rääkimata.

Ehk siis mind see võrdlus hoopis vaimustas ja innustas. Kelle moodi on mehed?

Võrdlust seaga teavad muidugi kõik ja eks ole seal paljugi tõde sees. Vastuarutlust-põhjendust, miks naised on maod, ei ole mina kuulnud ega oska ka siin käigu pealt välja mõelda. Küll aga pakkuda veel mõned zooloogilised võrdlused meeste kohta, vabaks kasutamiseks kõigile naistele. Muidugi hoiatusega, et niinimetatud tõelise alfaisase juuresolekul ei maksa kasutada.

Näituseks võiks iga meest võrrelda karuga. Selle peale vist me isegi ei solvuks, mõtleksime kohe, oo... me oleme suured, karvased, võimsad ja vägevad, jookseme kiiresti, murrame, keda tahes ning puu otsa ronimine ei päästa. Eks seda kah... aga, ma kardan, pigem oleks küsimus selles, et kui magab, siis magab nagu nott ja kui üles ajada, saab alati hirmus kurjaks. Ning on omas juhmakuses võimeline osutama tuntud karuteeneid - mõtleb küll enda meelest head, aga välja tuleb nagu ikka. Tüüpiline näide mu kodumajapidamisest olla, et kui ma nõud ära pesen, on see küll tore ja teene. Aga et minu nõudepesemisest jääb järele räpane kraanikauss, lirtsuv põrand ja laud, seda ma ei märka, jätan aga naisele kuivatada. Peaaegu täpselt nii ongi.

Hea võrdlus võib olla veel haugiga. Mis samuti võib mehepoja nina taeva poole tõsta - elegantne, sale, samas kiskjalik. Ehkki mõeldud on või võiks mõelda meie mälu muidugi. Ega ei ole küll. Palu meil mitu asja meeles pidada, no ei mahu. Mõtted toidust ja seksist kustutavad muud tarbetumad teadmised kettalt kahe sekundi pärast - mis ma peale õlle ostma pidingi, ah? Hea, et tuli poes meelde naisele helistadagi.

Aga kanaga võrdlemine meile ilmselt ei meeldiks. Kuigi igaüks võiks endale tunnistada, et kana on meestes kõvasti. Kasvõi eelmainitud nõudepesu järel räägib normaalne mees vähemalt kuu aega, kui hea mees ta ikka on, peseb nõusid ja puha - põrandat ja kraanikaussi muidugi mainimata. Kana ju kaagutab kah, kui munaga hakkama saab. Olgu see või mäda.

Ning vanima võrdluse manu tagasi pöördudes - sead on mehed niikuinii. Söövad ju valimatult kõike, mis ette satub, lähevad külma rahuga paksuks ja roosaks. On ju mehel samamoodi oma arusaam puhtuse ja korra pidamisest - mis kord siin majas on, et ükski asi ei püsi seal, kuhu ta kukkus?  Oma arusaam lauakommetest - mis pagana pärast ma peaks kahvliga võtma, kui näpuga ja pannilt on kõige maitsvam? Võimatu on ka ümber harjutada või kui, siis hetkeks ja see hetk on petlik. Ka seal on korraks rahulolev nägu peas, kui sulgu puhtad õled pannakse.

Tegelikult mõtleb ta muidugi nende oma käe järgi sassitamise mõnule, räntsatab siis pikali ja pilgutab silmi: kas ma pole ikka armas? www.naistemaailm.ee