Palju õnne! 15 avameelset fakti tänasest sünnipäevalapsest Maire Aunastest


Maire Aunaste
Maire AunasteFoto: Rauno Volmar

Palju õnne! Teletäht ja riigikogu liige Maire Aunaste tähistab täna 65. sünnipäeva. Maire Aunaste on telestaar, kes siiani on rääkinud oma elust äärmiselt avameelselt.

Kuigi Maire Aunaste jätab sageli mulje, justkui oleks ta ülimalt seltskondlik ja vajaks tähesära ning kuulsust rohkem kui õhku, selgitab ta ise, et pole seltskonnas just tihe külaline. Pigem meeldib talle veeta aega omaette ja koos lähedastega ning olla kodus. “Ma ei talu suuri seltskondi, pigem veedan aega lähedaste seltsis,” selgitab Maire kohtumisel. Praegu tunneb staar, et elab kohati tõelist erakuelu, sest teles on tal vaid üks saade nädalas. “Väljas käin ma väga harva ja ka siis ainult poes,” naerab Maire. Hoolimata sellest on ta elus olnud terve hulk naljakaid hetki, mida ta meelsasti inimestega jagab ja millest oma raamatutes ei kirjuta.

* Sain kuueselt aru, et näitlejaks ei hakka!

Maire tahtis lapsena saada näitlejaks, kuid kuueaastaselt saabus tema tõehetk. “Mängisime lasteaias etenduses “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”. Kuna lapsi oli palju ja kõik ei saanud ju peaosalised olla, pandi meid ka erinevaid loomi mängima. Mina olin öökull,” selgitab Maire. “Loomulikult olid seal rebased ja kassid, kes olid näost äratuntavad ja nende emad said uhkusega öelda, et näe, minu laps on see või see. Öökullid olid ainsad, kellel olid kotid peas.” Nii oli Maire ema ainus, kes oma last ära ei tundnud, sest öökulle oli kolm, kõik ühesugused. “Sellest hetkest teadsin, et näitlejaks ma saada ei kavatse,” selgitab Maire.

* Ma pole kunagi tahtnud olla keskpärane.

Maire tegeles noorena kergejõustikuga. “Olin kergejõustikus üsna tugev, kuid mitte number üks. Siis oli esmakordselt koht, kus sain aru, et ei kavatse kunagi olla number kaks, sest sporti tehes pole sind olemas, kui asud positsioonil number kaks.” Maire on nõus Kristina Šmiguni sõnadega, et spordis võid olla ainult esimene või siis juba parem neljas. See on hetk, mis pani Maire jaoks tema enda sõnul juba üsna varakult paika arusaamad, et keskpärasusel pole mõtet.

* Lavastasin tähelepanu saamiseks enesetappe.

Loe veel

“Mulle on alati meeldinud tähelepanu, kui seda on vähe, siis olen nördinud. Juba põhikooli ajal püüdsin ma igasuguseid trikke teha, näiteks sõprade tähelepanu saamiseks lavastasin kaks korda enesetapu.” Maire teadis, mis kella paiku pinginaaber tema poole tuleb. “Nii mängisingi ükskord, et olen end ahjuukse külge poonud, teine kord määrisin end punase guaššvärviga, justkui oleksin veenid läbi lõiganud. Ta jäi iga kord uskuma,” naerab Aunaste. “Hetkel on mul isegi veidi piinlik, kuid samas naljakas ka.”

* Esimene pöördepunkt elus oli 15aastaselt.

”Ma olin Viljandi kultuurikoolis ja mu klassikaaslane üritas mind selles mõjutatavas pubekaeas paika panna. Pool aastat ei suhelnud inimesed ja koolikaaslased minuga, see oli raske aeg, aga pidasin vastu ning keeldusin ära kolimast ja kooli vahetamast.”

Maire on veendunud, et see oli ehk sellest, et ta teadis juba siis, mida tahab. “Oleks ma alla andnud, poleks ma olnud see, kes olen praegu. Ilmselt oleksin siis olnud hoopis A. Le Coqi tehase liinitööline, rahulikult Tartus iga päev askeldanud ja pudeleid kaste ladunud.”

* Õppisin ajakirjandust, sest ei meeldinud vara ärgata.

“Sageli on minult küsitud, miks ma olen ajakirjanik. Ennekõike just sellepärast, et ma armastan oma tööd, kuid samas meeldib mulle oma ametis ajaline paindlikkus, saan väga kaua magada, võin tööle minna alles kella üheteistkümneks ja kui tahan, siis üldse mitte, peaasi et kõik on tehtud.”

* Kardan, et olen nagu Toompea poliitik, kes ei tea päriselust midagi.

Maire on enda sõnul väga kodune. “Ma ei kannata suuri seltskondi ja seltskonnaüritusi.” Toona ta isegi pisut kartis, et võõrandub ehk liigagi maailmast ja siin toimuvast päriselust. “Olen nagu Toompea poliitik, kes istub oma kodus nagu riigikogulane riigikogus, sealt väljas ei käi ja tegelikust elust midagi ei tea.”

* Olen ostusõltlane!

“Kui mul on vaba hetk ja ma ei ole parasjagu kodus, olen ma poes. Mulle meeldib osta süüa ja riideid ja kõike-kõike,” kinnitab Aunaste. “Raiskan asjade ostmise ja ka toidu peale meeletutes kogustes raha. Väga palju jääb ka alati alles ja üle, seega olen meeletu raiskaja.”

* Üle kõige armastan ma rääkida telefoniga.

“Olete te märganud, ma räägin kogu aeg, ka siis, kui olen kodus. Eriti meeldib mulle rääkida telefoniga.” Maire meenutab, et kui ta oli Tais ja kirjutas seal oma raamatut, oli telefon ainus sidevahend Eesti, sõprade ja muu maailmaga. “Siis ma muudkui rääkisin ja rääkisin, tagasi tulles olid telefoniarved sellised, mille puhul olin veendunud, et maksan neid elu lõpuni ja kauem ka.”

* Teen armastuse nimel kõike.

“Armastus on ainus asi, mille nimel olen ma kõigeks valmis,” ütleb Maire kelmikalt. “Läksin sellepärast kunagi Ameerikasse ja jätsin oma karjääri, sain haiget, kuid see ei loe.” Maire kinnitab, et armastus on ainus asi, mille nimel elada, ja selle eest võib ta kõik anda. “Jah, isegi Saaremaa praamile olen ma selle nimel hüpanud.” Armastus on ka tema tütre ja kõikide teiste pereliikmetega seoses Maire jaoks äärmiselt oluline.

* Armastan üle kõige Ameerika vana muusikat.

“Mäletan väga hästi, kui sain endale esimese CD-plaadi, see oli millalgi 90ndate alguses, siis kui ostsin esimese muusikakeskuse,” seletab Maire. “Läksin siis reipa sammuga plaadipoodi ja seal vaatas mulle vastu pikk ja veidi kohmakas poisike,” meenutab Maire. “Küsisin, et palun mulle mingi plaat, mis kõlbaks kuulata, ja ta ulatas mulle George Gershwini plaadi. See on muusika, mis muutis mu elu tänase päevani.” Maire sõnul on tal kodus nüüd üle 1500 plaadi vana Ameerika muusikat, mida ta väga naudib ja armastab.

* Ostsin Ameerikast korraga sada paari kingi.

”Kui ma Ameerikast tagasi tulin, ostsin sada paari kingi kaasa, sest arvasin, et siin pole neid lihtsalt saada. Eksisin, siin oli veel väga suur hulk jalanõusid, mida mul ei olnud.” Maire tunnistab, et ta on kingadest sõltuvuses. “Mul peab neid olema palju ühe fassongiga ja erinevat värvi, erineva kontsakõrguse ning liistuga. Väga mitmeid paare pole ma kunagi kandnud,” naerab ta. “See on üks põhilisi asju, mille peale raha kulutan.”

* Tahtsin kolida Mart Laari juurde.

”Kunagi, kui Mart Laaril oli juubel, arvas Urmas Ott, et ma peaksin tulema Ameerikast Eestisse, et teha Laarist intervjuuraamat, sest olin teda paaril korral intervjueerinud.” Aunaste oli huviga küsinud, kuidas see võimalik on, kuna Laar oli tol ajal peaminister ja tema kiire graafiku juures oli teda üsna keeruline tabada. “Tegin siis Otile ettepaneku, et Laaril on korteris selline ärklikorrus, kus ma saaksin olla ning elada ja igal vabal hetkel temaga rääkida. Urmas palus loomulikult, et ma seda Mart Laarilt ise küsiksin.” Aunaste naerab, et nii kiiret vastust pole ta kunagi saanud. “Laar ütles midagi sellist, et see ei tule kõne allagi, sest ma arvan, et sa hakkaksid mulle närvidele käima, kui sa mul siin iga päev jalus virvendaksid.”

* Mida mul seksist rääkida on?

“Sageli arvatakse, et kuna ma kirjutan ja räägin avameelselt kõigest, siis võin ma rääkida ka seksist. No mida mul seksist rääkida on?” See on Maire sõnul teema, mis on igal inimesel tegelikult üsna selge ja samas väga personaalne. Seega ei saa ta aru, miks peaks tema sellest rääkima ja seda lahkama.

* Kõhnana ei meeldinud ma meestele pooltki nii palju kui nüüd.

“Kui ma elasin Ameerikas ja leidsin oma mehe ühel ilusal hetkel teise naise sängist, otsustasin, et elu vajab mingit muutust. See oli justkui teine pöördepunkt minu elus,” räägib Aunaste. “Siis hakkasin dieete pidama ja trenni tegema, käisin iga päev Central Parkis jooksmas ja sõin ainult kodujuustu ja salatit. Mehi ei olnud ikka.” Aunaste, kes on üliheas füüsilises vormis, lisab, et nüüd, kus ta on “paks”, saab ta aru, et meeldib meestele rohkem kui iial varem. “Seega, naised, pole vaja mingit dieeti!”

* Tahan kordki minna Ameerikasse tagasi.

Pärast tagasitulekut Eestisse sai Maire viisakeelu USAsse. “Kui ma keelust vabaks saan, kavatsen kindlasti võtta ette veel mõne reisi Ameerika lõunaosariikidesse, see on üks minu unistusi ja teen selle kindlasti teoks,” kostis Aunaste 2010. aastal.

Lugu ilmus 2010. aasta veebruarikuu Annes & Stiilis.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare