Leidsin 1936. aasta naisteajakirjast artikli “Jäätis – mitte maius, vaid tervislikult kasulik toit” ning olin kohe elevil: kas tõesti võin nüüd tervistamise ettekäändel lõpmatult jäätist õgida? “Söögiaja lõpul on ta täiesti omal kohal, palaval ajal jahutajana ning ka oma bioloogilise ning hügieenilise väärtusega” – seni kuni ta on valmistatud “värsketest ning kõrgeväärtuselistest ainetest”, kirjutati jäätisest ammustel aegadel. Kvaliteetse jäätise puhul magusus “lõpetab söögiisu” ja külm värskendab ning “tundub täie kõhuga meeldivana”.

“Tulevikus on jäätisel haigetoiduna kindlasti tähtis koht” tänu toitainetesisaldusele ja maitsvusele, mis sobib ka haigetele, kes on söögiisuta, ent ometigi kosuma peavad. Nüüd on pea 80 aastat möödas, aga see aeg pole veel kätte jõudnud, kui haiglas lahkelt jäätist serveeritakse. “Heast materjalist jäätis, tarvitatud õigel kohal, on niihästi haigetele kui tervetele kasulik toit,” kinnitab kunagine žurnaalinumber. Seega – suvi on käes, elagu jäätis!

Artikli juurest leidsin ka jäätise retsepti ja asusin õhinal asja kallale. Õnneks ei pidanud ma valmistama seda vanamoodsalt, kus metallist kompvekipurki pandi segu ning selle ümber ämbrisse jää. Piisas tänapäevasest sügavkülmast.

Kuumal päeval tuppa astunud, otsisin leemendades välja oma sidrunijäätise. Lisaks selle imeliselt erilisele maitsele pean esile tõstma ka sidruni teaduslikult tõestatud jahutavat toimet kehale.

Tulemus on elegantne ja nõnda maitsev, et julgeksin seda pakkuda nii tipprestoranis kui ka mis tahes Väga Tähtsale Isikule. Soovitan leida pool tundi ja oma jääkapp seda võrratut suvenaudingut triiki täis panna!

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2013. aasta juulinumbris.

Jaga
Kommentaarid