Olukord, kus kallimast on saanud parim semu, kellega pigem lööd plaksu kui ennastunustavalt suudled, tekitab paljudes stressi ja küsimusi, nagu “miks sa mind enam ei taha?”. Pereterapeut Ilona Gassmann lohutab, et kõik pole kadunud: elus võib olla perioode, kus seks on n-ö pausil, kuid see pole draama, kui mõlemad pooled soovivad suhet taas lähedasemaks muuta. “Kirg ei kesta aastakümneid ja sõprus on tähtis osa suhtest. Kui partnerite vahel pole soojust ega sõprust, siis ei ole ka suhtel pikka iga loota. Ent kui sõprus on ainus, mis suhet kirjeldab, siis pole tegu enam lähedust pakkuva paarisuhtega. See on aeglane kaugenemine, milleni ei jõuta üleöö. Et seda muuta, tuleb tagasi vaadata ning välja uurida, mis juhtus.”

Tuntud ihatapjad

Terviseportaal health.com väidab, et umbes 40 miljonit ameeriklast elab abielus, kus seksitakse alla kümne korra aastas. Ka Gassmann nendib, et näeb oma töös paare, kelle suhtest on seks kadunud. Probleemideni magamistoas võib viia terve hulk tegureid.

Kärt (26) sai Teeduga tuttavaks ülikoolis. Kui kool sai läbi, läks Teet kontoritööle ja lõpetas trennis käimise. “Ta võttis kaalus nii palju juurde,” kurdab Kärt. “Mul on raske erutuda, nähes tema lodevat keha. Olen hakanud seksi vältima, vahel isegi meelega tüli norides. Kui me ka voodisse jõuame, siis vasardab mu peas vaid mõte: saaks see juba läbi. Ma ei kujuta ette, kuidas edasi minna, sest Teetu tema keha ei häiri, mind aga küll.”

Psühholoogide sõnul on levinud ka vastupidine olukord, kus inimene väldib seksi, kuna pole oma kehaga rahul ja üritab seda iga hinna eest varjata. “Naistel on eriline anne vihata enda juures asju, mida teised võluvaks peavad. Et kompleksi leevendada, küsi oma partnerilt, mis talle sinu keha juures meeldib,” soovitab seksiterapeut Linda De Villers. Ei maksa alahinnata ka sümboolse kaalulangetamise mõju: uuringud näitavad, et juba paarikilone kaalukaotus võib aidata end seksikamalt tunda. 

Üks labasemaid põhjuseid, mis intiimelu häirib, on see, et voodi pole enam seksikas koht. Kindlasti oled kuulnud, et magamistuba peaks olema püha paik, kus nauditakse vaid õndsat und ja voodimõnusid. Kahjuks hiilivad sinna ka arvuti, telekas, nutifon… On raske saata sensuaalseid signaale, kui kaaslane mängib telefonil Candy Crushi või nosib filmi vaadates võileiba. Lahendus: jäta virtuaalmaailm (ja toit) ukse taha.

Ka kiire elutempo, stress ja väsimus võivad viia suhtest läheduse ning põhjustada kehas hormonaalseid muutusi, mis mõjutavad seksuaalelu. Pärast pingelist päeva soovitavad seksiterapeudid minna vanni, mis lõõgastab ja aitab mõtteid puhastada. Vanniveele võid lisada paar tilka ilang-ilangi eeterlikku õli, mis turgutab libiidot.

Loomulikult on ka tööl otsene mõju magamistoas toimuvale. “Kui mõlemad partnerid teevad karjääri ja on pikalt tööl, võivad teed lahknema hakata. Pole ühist aega ega jututeemasid. Liigutakse (ja magatakse) paralleelselt nagu raudteerööpad, millel puudub ristumispunkt,” räägib Gassmann. “Oma roll on ka majanduslikel põhjustel. Kui üks partneritest kaotab töö või pank ei anna sobiva kodu soetamiseks laenu, on keeruline end romantikalainele viia. Selle asemel et teineteist toetada, hakatakse süüdistama, mis viib suhte jahenemiseni.”

Menopausieelne aeg ja haigused võivad samuti võtta seksiisu. Ka antidepressantidel ja mitmetel teistel ravimitel (nt vererõhurohtudel ja isegi rasestumisvastastel tablettidel) võivad olla kõrvalmõjud, mis annavad löögi libiidole. Kui arvad, et põhjus peitub selles, räägi arstiga ning palu tal välja kirjutada alternatiivne ravim.

Gassmann rõhutab, et ka laste sünd on oluline tegur. “Naine on beebiga sümbioosis. Vastsündinu nõuab tähelepanu ja hoolt. Mehe roll on tagada perele turvaline pesa ning mitte seada oma vajadusi esikohale. Muidugi võib juhtuda, et mees tunneb end kõrvalejäetuna, hakates eemalduma ja otsides oma kurbusele leevendust mujalt. Naised jällegi peavad mõistma, et beebi kasvab suureks. See tähendab, et emarollist tuleb osata ajutiselt välja tulla ja olla naine oma mehele. Vastasel juhul võib juhtuda, et mees on kannatlikult oodanud pool aastat või aasta, aga midagi ei muutu. See viib etteheidete ja kaugenemiseni. Seega: tuleb mõista, et lapse sünniga jääb seksuaalne lähedus ajutiselt tagaplaanile, ja see on normaalne. Tark mees tuleb sellega toime ning tark naine oskab end mehe ja lapse vahel jagada.”

Kasulik kavalus

“Elame tarbimisühiskonnas, mida iseloomustavad pidevad soovid ja tahtmised. Nähes midagi uut ja põnevat, tahame seda kohe endale. Suure tahtmise juures võime aga unustada andmise, ka suhtes,” nendib Gassmann. “Ma tahan, et teine pühendaks mulle aega, ütleks ilusaid sõnu ja pakuks lähedust. Mida ma aga vastu annan?”

Riina (33) ja Tom (35) kohtusid sõbra sünnipäeval, kus algas filmilik armulugu: elunautlejast sai korralik abielumees ning eluaegne raamatukoi vahetas teiste elude kohta lugemise ise elamise vastu. “Olime tõeline pauer-paar,” räägib Tom. “Ühel hetkel aga tundsin, et meie voodielu on muutunud igavaks – seksisime alati sama kava järgi. Üritasin Riinat meelitada uusi poose proovima ning pakkusin, et võiksime vallatleda ka mujal kui voodis. Ta ei võtnud vedu.”

Läks hoopis nii, et naine sai ametikõrgendust, mis tõi kaasa lisapingeid, ja ka rutiinne seks kadus menüüst. “Romantilised randevuud ei viinud kuhugi – magasime seljad koos, sest Riina ei tahtnud muud. Millalgi hakkas ta vabandusi välja mõtlema (pea valutab, päevad algasid, uni on), et seksi edasi lükata. Kuigi üritasin teda mõista, tekitas see pingeid – tundsin, et ta tõrjub mind. Küsisin isegi, kas ta petab mind. Vastus oli “ei” – ta lihtsalt ei tahtnud seksida, ei minu ega kellegi teisega.”

Seksivabadest nädalatest said kuud ning lõpuks olid mõlemad õnnetud. “See oli suletud ring: tema süüdistas mind, et miks me ei käi kuskil ega tee midagi koos, mina aga ütlesin, et ei saa turteltuvi mängida, kui tema minu vajaduste ja soovidega ei arvesta. Kuigi püüdsime teineteist mõista, olime mõlemad hinges solvunud ning see vähene seks, mis meie ellu kuulus, polnud enam lõbus – see oli kohustus. Lõpuks läksime lahku.”

Kas seks on meestele tähtsam kui naistele? “Kui mees saab naisega seksida, siis tema jaoks on suhe korras. Naine tahab hellitusi, ilusaid sõnu ja ka seksi, kuid tema maailm ei kuku kokku, kui ta pole nädalas kindel arv kordi vahekorras olnud. Lause “Me pole kaks kuud seksinud” võib mõjuda rünnakuna, mis viib teise kaitsesse ja jutust ei tule midagi välja. Arukas on vältida etteheitvat vormi, küsides, mis meie suhtes toimub,” soovitab Gassmann. “Igal paaril on neid lähendavad rituaalid. Kui neid pole ammu tehtud, võib sellest alustada. Räägi endast ja oma tunnetest seoses probleemiga, mida ei pea kohe nimetamagi. Ütle, et oled kurb, kuna te pole enam õhtuti veinitanud ega jalutamas käinud. Kas ka tema on seda märganud? Faktide mainimist (isegi kui need on õiged) tasub vältida, kuna see võib tunduda rünnakuna.”

Gassmann märgib, et kui suhtesse on tekkinud mõra, siis ükskõik mis põhjuseks tuuakse, taandub asi lähedusele, kuna reeglina ei saa kokku sama lähedusvajadusega inimesed. “See, kelle lähedusvajadus on suurem, muutub tigedaks, kuna tunneb, et ei saa kätte midagi, mis on pidevalt tema kõrval. See, kelle lähedustarvidus on väiksem, tõmbub aga oma kesta, sest tajub, et temalt nõutakse midagi, mida ta ei suuda nõutud määral anda.” Tasub mõelda, mis on tähtsam: kas põikpäisus või soov mõlemat partnerit häiriv olukord lahendada.

Mis edasi?

Kui olukorda magamistoas kirjeldab vaevu hõõguv tundelõke, tekitab see vähemalt ühes partneris ebakindlust ja trotsi, mis võib viia teiste paaridega võrdlemiseni. Tuleb mõista, et seksis ja selle sageduses norme ei ole. “On paare, kes on vahekorras neli korda nädalas, on neid, kelle jaoks on kord nelja kuu jooksul sobiv lahendus. Igal suhtel on oma lugu ja normid, siin ei peaks üldistama,” ütleb Gassmann. “Lisaks ei tasu kõike uskuda – sa ei tea, mis toimub suletud uste taga.”

Kui voodielu on läinud metsa kiire elutempo tõttu, soovitavad seksiterapeudid tähtis toiming kalendrisse kirja panna. “Seks reedel kell 20!” võib küll kõlada kõige ebaerutavama asjana maailmas, kuid see on efektiivne viis säilitada lähedust, kui spontaanseks vallatlemiseks napib aega.

Erinevate libiidode puhul nendib Gassmann, et suhtes peab olema heas mõttes kavalust: “Väiksema lähedusvajadusega poolt saab meelitada. Ehk soovib ta head toitu, minna spaasse või seenele? Teisele poolele aga võib pakkuda füüsilist kontakti ka muul moel kui seksina: käest kinni võttes, kallistades, kaisus telekat vaadates… Tuleb leida kompromiss, nii et mõlema vajadused oleksid kaetud sellisel määral, et kumbki ei tunneks end nurka surutuna. Paarid, kes on kaua koos olnud, teavad, mida teine vajab, ja oskavad seda pakkuda.”

Millal pöörduda terapeudi poole? “Nagu hambaarsti juures käiakse kontrollis, võiks ka terapeuti külastada siis, kui suhtesse on tekkimas ebamugavus või mõra. Kahjuks on eestlastega nii, et tullakse alles siis, kui üks on välja kolinud või on mõlemal asjad pakitud. Tihti on siis juba hilja – hammas tuleb välja tõmmata. Pereterapeudi poole peaks pöörduma siis, kui suhet annab veel parandada. Kui mõlemad tahavad muret lahendada, on see võimalik. Olukord tuleb lahti harutada ja leida üles rõõm koos olemisest, teha jälle ühiselt asju, mida tehti siis, kui oldi armunud ja õnnelikud.”

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta detsembrinumbris.

Jaga
Kommentaarid