"Ma päevitun hästi ja mul ei teki päikesepõletust" ja muud PURUSTATUD päikesekaitse müüdid


"Ma päevitun hästi ja mul ei teki päikesepõletust" ja muud PURUSTATUD päikesekaitse müüdid
Foto: Shifaaz shamoon / Unsplash

Pärast nende faktide lugemist lähed ilmselt otse poodi. Päikesekaitsekreemist räägitakse kui päästerõngast, mis kaitseb nahavähi eest, kuid see on ka kõige olulisem vananemisvastane toode, mida iialgi kasutad!

Müüt nr 1: “Ma päevitun hästi ja mul ei teki päikesepõletust.”

Igasugune päevitus on nahakahjustus. Kui pead suvel oma jumestuskreemi tooni kardinaalselt muutma, oled teinud karuteene oma nahale. Üsna kindlalt pead aastate möödudes hakkama võitlema sügavamate kortsude ja lõtvunud nahaga (või nendega leppima).

Müüt nr 2: “Mul ei teki tedretähne ega pigmendilaike.”
See, et neid praegu ei ole, ei tähenda, et neid ei või tekkida. Laigud, mis hakkavad alles nüüd end ilmutama, võisid naha all alguse saada juba 10–20 aastat tagasi. Kuna tumedamad täpid ja plekid tõmbavad ligi veel enam päikest, muutuvad esialgu õrnad ebatasasused kiiresti nähtavaks.

Müüt nr 3: “Ma ei käi rannas vedelemas ega armasta päikesereise.”
Põhjamaade inimeste nahk on eriti ohustatud, sest meile tundub, et peame vähestest päikeselistest päevadest võtma maksimumi. Pea meeles, et päike, mis langeb su näole läbi aknaklaasi, kui kontoris arvuti taga tööd teed, toimib samuti vanandavalt.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta juulinumbris.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare