Miks võib püüd olla iga hinna eest õnnelik teha hoopis õnnetuks?
Väljaandes Emotion avaldatud uurimus leidis, et kui inimesed keskenduvad õnne leidmisele liialt palju, on suurem oht, et tekivad halvad emotsioonid ning sellega kaasneb stress ja halveneb tervis.
Üks uuringu autoritest seletab, et kui õnnelikkusest tehakse liialt tähtis eluline ülesanne, siis sageli kipuvad inimesed tundma hoopis, et nad kukkusid läbi. Teisisõnu tunnevad inimesed palju halvemaid emotsioone, kui õnnelikkuse tundmine on enda jaoks seatud väga kõrgele kohale.
Uuringu raames tehti kaks eraldi katset. Ühes osas paluti Austraalia psühholoogiatudengitel lahendada ülesandeid. Ülesandeid oli kokku 35 ning nendest 15 olid lahendamatud.
39 uuringus osalejat lahendasid ülesandeid ruumis, mille seintel olid motiveerivate lausetega plakatid, märkmed ja raamatud. Ruumis olev inimene, kes viis katset läbi, rääkis motiveeritud juttu ja oli äärmiselt rõõmsameelne.
Samal ajal tegid katset veel 39 tudengit, kes olid neutraalses ruumis. Toas olev inimene rääkis tuimalt ega olnud kuidagimoodi motiveeriv.
Kolmandas grupis oli 38 üliõpilast, kes lahendasid ülesandeid ruumis, mis oli sarnane esimesele. Vahe oli aga selles, et kõik ülesanded olid lahendatavad.
Hiljem palusid katse läbiviijad teha katse tegijatel hingamisharjutusi. Samal ajal uuriti, mida nad mõtlevad. Kui võrreldi kõiki gruppe, siis need, kes proovisid lahendada lahendamatuid ülesandeid ruumis, kus katsid seinu motiveerivad plakatid, tundsid rohkem halbu emotsioone.
Erilist vahet polnud aga gruppidel, kes lahendasid ülesandeid neutraalses ruumis ja grupil, kes lahendasid lahendatavaid ülesandeid motiveerivate plakatitega ruumis.
Teises katses uurisid teadlased kahesajalt täiskasvanud ameeriklaselt, kui tihti tunnevad nad halbu emotsioone ja kui sageli tekivad neil halvad mõtted. Küsiti, mida nad arvavad sellest, mida võiksid teised nende mõtetest ja tujust arvata.
Osalejad, kes ütlesid, et nad tunnevad nagu ühiskond eeldaks neilt, et nad on õnnelikud, tundsid rohkem halbu emotsioone. Halvasti tundsid end ka need, kes arvasid, et ühiskond paneb pahaks seda, kui kellelgi on depressioon või ärevushäired.
Uuringu üks läbiviijatest seletab seda nii, et kui inimesed seavad endale eesmärke teiste ja ühiskonna ees, siis tunnevad nad end halvemini. Kui nad arvavad, et ühiskond eeldab neilt õnnelikkust ja ootab, et nad ei kukuks milleski läbi, siis tegelikult on need inimesed õnnetud.
Spetsialist lisab, et uuringu mõte on näidata inimestele, et vahel enda õnnetuna tundmine on igati tervislik ja normaalne. Kõik ei peagi olema kogu aeg üliõnnelikud. Kõigil on tõusud ja mõõnad ning ei tasu üle mõelda.
Mõned hiljuti tehtud uuringud väidavad isegi, et halvad tunded aitavad muuta inimesed õnnelikuks. Kui inimesed kogevad aeg-ajalt stressi ja halbu emotsioone, siis õpivad nad aja jooksul selliste tunnetega paremini toime tulema.
Psühholoogide hinnangul on milleski läbikukkumine oluline. See on emotsioon, mis õpetab inimesi edasi õppima ja hakkama saama.
Allikas: health.com
