Norskamisega seotud terviseriskid – miks võivad need naiste jaoks ohtlikumad olla?


Norskamisega seotud terviseriskid – miks võivad need naiste jaoks ohtlikumad olla?
Gbarkz/ Unsplash

Norskamise ja uneapnoe tagajärgedeks võivad olla näiteks kõrge vererõhk ja südamehaigused. Värske uuringu kohaselt võivad need riskid olla kõrgemad naiste puhul.

Uuringute kohaselt norskavad enam kui 37 miljonit täiskasvanut regulaarselt. Norskamine ei ole aga iga inimese puhul samasugune: aeg-ajalt esinev norskamine, mille põhjustajaks on ninakinnisus või halb uneasend võib olla tõeliseks tüütuseks. Harjumuspärane norskamine võib aga tõsiselt häirida sinu unerütmi ning röövida vajalikke unetunde nii sinult kui sinu partnerilt. Kui sa aga norskad nii palju, et lõpetad hingamise – nagu juhtub obstruktiivse uneapnoe sündroomi puhul – on juba tegemist tõsise terviseriskiga, mille tagajärgedeks võivad olla näiteks kõrge vererõhk ja südamehaigused.

Kuidas uneapnoe sinu südant mõjutab?

Nelja- kuni viieaastase perioodi vältel suurendab uneapnoe südameataki või surma riski kuni 30 %. Kuna ülemistes hingamisteedes on õhu läbipääs piiratud ja hapnik ei jõua kopsudesse, hakkab keha justkui ellujäämise pärast võitlema, mis vähendab südamesse jõudva vere kogust. Need kaks olukorda suurendavad vererõhku ja ajapikku kurnavad südant.

Värske uuring aga toob sellesse asjaolusse veelgi põnevama lisa – see risk võib olla suurem naiste puhul. Nimelt uuriti uuringu käigus norskajate ja uneapnoe all kannatajate südant ja leiti, et nende südameseinad olid suurenenud. Võrreldes mittenorskajatega esines naiste südametes rohkem muutusi kui meestel.

Seotud lood:

Pennsylvanias elav ja õe ametit pidav Karen Shaver koges omal nahal, kuidas uneapnoe tema südant on mõjutanud.

„Enne kui mul diagnoositi uneapnoe, esines mul tihti rinnavalu. Seda tavaliselt õhtupoolikutel, kui ma armastasin veidi tukastada,“ ütles Shaver. „Ühel hetkel ärkasin ja mõlemad minu käed olid tuimad ning see ulatus isegi minu lõuani. Kuna töötan meditsiinialal, teadsin, et see pole hea märk. Helistasin koheselt hädaabisse.“

Kiirabitöötaja andis Shaverile hapnikku ja viis ta haiglasse. Selleks ajaks oli aga see veider tunne kadunud ja arstid ei suutnud tuvastada, milles oli probleem.

Üleöö kestev uneuuring aga selgitas välja, et Shaver ei saa magamise ajal piisavalt hapnikku ning ta vajas meditsiinilise vahendi abi, et kindlustada pidev õhuvool oma kopsudesse. Varsti pärast ravikuuri alustamist kadusid ka naisel valud rinnus.

Loe veel

„Uneapnoe patsiendid on alati alguses veidi umbusklikud,“ sõnab California unearst Ralph Downey III. „Ütleme neile aga, et iga kord, kui sa lakkad hingamast, on see samasugune tulemus nagu siis kui keegi kägistaks sind öösel 30 sekundi jooksul. See avab tavaliselt nende silmad – nad saavad teada, kui madalad nende hapnikuvarud tegelikult on.

Teised terviseriskid ja komplikatsioonid

Uneapnoe suurendab ka teiste terviseprobleemide riski ja seda koheselt:

Selle tagajärjeks võib olla unepuudus, ülim päevane väsimus, probleemid nii mälu kui ka keskendumisega, lisaks depressioon

See võib süvendada kroonilisi probleeme nagu krooniline valu, astma ja rahutute jalgade sündroom

Väsimusega auto juhtimine või masinatega töötamine, kui sul esineb ravita jäänud uneapnoed, võib olla eriti ohtlik.

Sinu norskamise tõsidust ja mõju üldisele tervisele saab kindlaks teha just läbi üleöö kestva uneuuringu. Selle käigus uurivad masinad hapniku küllastumist sinu punastes vererakkudes. Tasub silmas pidada, et muret tekitab juba vähem kui 90 % hapniku küllastumine. Olenevat testide tulemustest diagnoositakse kas uneapnoe või mõni muu ülemiste hingamisteede sündroom.

Kui sa pole kimdel, kas sinu või sinu lähedase sümptomid vajavad kohest sekkumist, kaalu just neid väljatoodud juhiseid ja olukorra kirjeldusi. Mida varem uneapnoed ravima hakatakse, seda väiksema tõenäosusega esineb hiljem tõsisemaid terviseprobleeme.

Allikas: Health.com