Sinine valgus võib rikkuda su silmi iga päev. Kuni veel lugeda näed, vaata, mis aitab!

Päikeselt pärit kahjulikku sinist valgust toodavad ka nutiseadmete ekraanid.

Päike paiskab atmosfääri aasta läbi sinist valgust, mis ümbritseb meid isegi pilves ilmaga. Selle valguse kasuliku poole moodustab türkiissinine spektriosa, mis on eluliselt vajalik, sest aitab tajuda värve ja kujutisi ning reguleerib igapäevast unetsüklit – just sedasorti valguse vähenemine annab ajule teada, et on aeg uinuda.

Ent päikesevalguse koostisesse kuulub ka lillakassinine osa, mis tungib sügavale silma ja võib kahjustada võrkkesta. Sama valgust kasutatakse arvutite ja nutiseadmete ekraanides, päevavalguslampides ning mujalgi. Ja mida rohkem sa erinevates ekraanides istud, seda suuremaks muutub ka võimalus, et päikeselt ja tehisallikatest pärit kahjulik valgus võib tuua kaasa tõsiseid nägemisprobleeme, sealhulgas maakula ealise taandarengu (AMD).

Üks valgus, mitu kahjustust

Maakula ehk kollatähn on tilluke silma osa, mis moodustab vaid 10% võrkkestast ja selle aluskoest. Kuid just terava nägemise ja värvitaju tagamiseks peab see piirkond töötama täiuslikult. Vähimagi kõrvalekalde korral ta seda enam ei tee.

AMD puhul säilib inimesel ainult perifeerne nägemine, mis muudab raskeks nägude äratundmise, teleri vaatamise või lugemise. Praegu on AMD hinnanguliselt umbes 100 miljonil inimesel ja Läänemaailmas peetakse seda üheks levinumaks nägemishäirete põhjustajaks.

Liigintensiivne päikesevalgus võib põhjustada ka katarakti ehk hallkaed, silmaläätse hägustavat haigust, mis halvendab omakorda nägemist. Praegu on maailmas katarakti hinnanguliselt 250 miljonil inimesel ja umbes 20 miljonit inimest aastas teeb läbi kaelõikuse.

Lastele ohtlikum

UV- ja lillakassinise valguse kahjuliku mõju eest on laste silmad kaitstud veelgi vähem, sest silmalääts on läbipaistvam, mis tähendab, et UV-kiirte filtreerimine pole nii tõhus. Lisaks on neil pupillid suuremad ja lasevad rohkem läbi ka kahjulikku valgust.

Erinevad uurimused on näidanud, et kuna lapsed veedavad õues rohkem aega, tabab kahjulik kiirgus neid aastas keskmiselt kolm korda rohkem kui täiskasvanuid. Lisaks sellele kasutab 46% 5–8-aastastest lastest arvutit vähemalt kord nädalas ja kokku istuvad lapsed teleri-, arvuti- või nutiseadme ekraani ees keskmiselt kolm tundi päevas.

Aitab spetsiaalne prilliklaaside pinnakate

2013. aastal tõi maailma edukamaid prilliklaaside tootjaid Essilor turule esimese pinnakatte, mis kaitseb silmi nii UV-kiirguse kui ka kahjuliku sinise valguse eest – EssiloriCrizal® Prevencia™. Enne seda tuvastati koostöös Pariisi nägemisinstituudiga l’Institut de la Vision suure täpsusega, milline osa nähtava valguse spektrist kahjustab silma võrkkesta rakke.

Essiloris välja töötatud tehnoloogia vähendab AMD ja kae riski ning suudab kaitsta silmi valguse vastu, mis on võrkkestarakkude degeneratsiooni suurimaks põhjustajaks, lastes siiski läbi kasuliku sinise valguse. Nii säilib eeskujulik nägemistaju ja ka silma tervis.

CrizalPrevencia blokeerib 20% kahjulikust lillakassinisest valgusest, mida kiirgavad päike, valgustid, ekraanid ja paljud muud kiirgusallikad.

CrizalPrevencia sisaldab Eye-Sun ProtectorFactor (E-SPF 25) kaitset UV-kiirguse vastu, mis on 25 korda tõhusam, kui silmad ilma kaitseta.