Tasub teada: 9 vähivastase võitluse müüti, mille teadlased on ümber lükanud


Tasub teada: 9 vähivastase võitluse müüti, mille teadlased on ümber lükanud
andrew welch / Unsplash

Keskajal kasutati piinarikaste tervisehädade eemalepeletamiseks amulette ja loitse. Haigusi püüti edutult ravida ka maagiliste riituste ja nõiajookidega. Nüüd oleme kõik haritumad ja teadlikumad, kuid miskipärast tundub, et mitte vähi teemal.

Meedia vahendusel jõuab meieni palju tänapäevaseid müüte selle kohta, kuidas vähki ise endale kaela tõmbame ja kuidas seda ära hoida saab. Mida ütleb vähi kohta aga teadus?

1. Tervislikku toitu süües kasvab tõenäosus vähki mitte haigestuda või sellest terveks saada.

Põhjalikud teadusuuringud ei ole suutnud leida usaldusväärseid tõendeid võimalike vähivastaste toitude – näiteks mahesaaduste või kasvajaid tapvate supertoiduainete kohta. Märtsis 2014 avaldasid Oxfordi ülikooli teadlased 225 000 keskealist Briti naist hõlmanud uuringu tulemused. Naiste toitumisharjumusi jälgiti üheksa aasta kestel, et selgitada, kas mahetoit mõjutab tõenäosust haigestuda ühte 16 levinuimast vähivormist.
"Me ei leidnud tõestust selle kohta, et naiste üldine haigestumisrisk mahetoitu süües väheneks," tõdes uurimust juhtinud professor Tim Key.
Puudub ka usaldusväärne tõestus internetis levivatele väidetele, et nn supertoidud, nagu mesi, mustikad, peet, brokoli või küüslauk, aitaksid vähki vältida või ravida. Londoni Hammersmithi haigla onkoloogi professor Karol Sikora sõnul on ta oma 40aastase onkoloogikarjääri jooksul uurinud mitmeid moodsaid dieete, mis väidetavalt vähihaigeid aitavad. Siiani pole ta veel avastanud sellist, millel oleks lubatud toime.
Samasuguseid järeldusi tehti samal aastal ka Ameerika vähiuuringute seltsis (AACR). Harvardi epidemioloog ning vähi- ja toitumisspetsialist dr Walter Willett tõdeb, et täie kindlusega saab öelda vaid seda, et oluline on vältida rasvumist ja liigset alkoholitarbimist.

Seotud lood:

2. Positiivne suhtumine aitab vähki seljatada.

Loe veel

Terve mõistus justkui nõustuks, et murelik inimene kutsub tõenäolisemalt vähi stressist räsitud kehasse ning elurõõmus patsient samas otsekui polsterdaks oma keha vähivastaste omadustega.
Kuid tõendusmaterjalid näitavad, et kasvajad ei hooli ei isikuomadustest ega tahtejõust. Teadlased, kes uurisid viie aasta jooksul enam kui 2000 vähipatsienti, avaldasid aprillis 2014 ajakirjas British Journal of Cancer, et isikuomadusi ei seostata vähi või vähisuremusega.
Briti vähiuuringute keskuse Cancer Research UK teaduskommunikatsioonijuht dr Kat Arney: "Need müüdid on hävitavad, sest panevad vähki haigestunud inimese tundma, et ta on oma haiguses ise süüdi. Kui haigus ära ei lähe, tunneb inimene, et on läbi kukkunud."

3. Rinnavähk esineb alati tüki kujul.

Tükk võib tähendada rinnavähki (või ka üht paljudest kahjututest seisunditest, nagu tsüst või healoomuline kasvaja ehk fibroadenoom), kuid lihtne nõuanne on selline: on teisigi tähtsaid märke, millele naised enese kontrollimisel tähelepanu pöörama peavad. Nende seas on tursed, nahaärritused või lohud, valulikud rinnad või nibud, sissetõmbunud nibud, punetus, nibude või rindade naha kihistumine või paksenemine. Veel üks võimalik märk on eritis rindadest. Rinnavähk võib levida ka kaenlaalustesse lümfisõlmedesse ning põhjustada seal turset enne, kui kasvaja on rinnas tundmiseks piisavalt suur.

4. Geenitest ütleb, kas haigestud vähki.

Kõrgtehnoloogiliste ennustajatena on tekkinud äriettevõtteid, kes lubavad sinu DNAd uurides hinnata vähki haigestumise ohtu. Tõsi, mõne geeni (näiteks BRCA1 ja BRCA2) mutatsioonid võivad viidata märgatavalt suurenenud riskile inimeste puhul, kelle peres on esinenud eesnäärme-, rinna-, munasarja- või kilpnäärmevähki. Kuid enamiku geenide roll vähi tekkes on ebamäärane, kuna neil on äärmiselt keerulised vastastikused seosed teiste geenidega.
2013. aasta novembris andis USA toidu- ja ravimiamet geenitestifirmale 23andMe korralduse lõpetada vähi ja muude haiguste koduste testide müük, sest ettevõte ei suutnud tõestada nende toimet. Pennsylvania ülikoolis geenitestide tulemusi uurinud Kara Maxwelli sõnul on testimistehnoloogia arenenud meditsiiniteadmistest kiiremini. Kui öelda patsiendile, et tema DNAs on leitud muutus, suutmata selgitada, mida see muutus tähendab, võib see suurt ärevust tekitada.

5. Kui naine on vaktsineeritud HPV vastu, ei vaja ta enam PAP-teste.

Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsiin ei kindlusta vähist pääsemist. See kaitseb emakakaelavähki tekitada võivast enam kui tosinast HPV-tüübist vaid kahe vastu. Ja isegi siis on see täielikult tõhus vaid naiste puhul, kes pole veel HP-viirustega kokku puutunud ehk on teisisõnu neitsid. Seega vajavad kõik naised, ka need, kes on vaktsineeritud, tavapäraseid emakakaelavähki tuvastavaid PAP-teste.

6. Antioksüdantide tarbimine vähendab vähiriski.

Viimase aastakümne jooksul on antioksüdantidest saanud peamine toidulisand vähi ennetamiseks, kuid teadusuuringud on näidanud, et see lubadus ei pea vett. USA Mayo kliiniku ülevaade 12 kliinilisest uurimistööst leidis, et antioksüdandid ei vähenda vähki haigestumise riski. Avastati hoopis, et beetakaroteen (üks antioksüdantidest) suurendab suitsetamisega seotud vähiohtu.

Sama väidavad ka teised uuringud, mille põhjal beetakaroteeni, C-vitamiini või E-vitamiini sisaldavaid antioksüdante tarbinud naistel arenes vähk sama kiiresti kui naistel, kes lisaaineid ei kasutanud.

Mais teatasid John Hopkinsi ülikooli teadlased, et resveratrool – punases veinis ja tumedas šokolaadis leiduv antioksüdant – ei avaldanud mingit mõju Itaalias Chianti veinipiirkonnas elava 800 külaelaniku tervisele ega pikaealisusele.

7. Munasarjavähil ei ole sümptomeid.

Munasarjavähk on surmavatest vähitüüpidest naiste seas neljandal kohal ning saanud hüüdnimeks "vaikne tapja", kuna usutakse, et sel puuduvad sümptomid kuni vähi viimaste staadiumiteni. See ei ole tõsi. Niisugune müüt võib aga olla põhjuseks, et paljud naised ei pööra sümptomitele ja muutustele tähelepanu. Nüüd püüavad tervishoiuametnikud seda müüti murda.

Blackpool Teaching Hospitals NHS Foundation Trusti spetsialistide sõnul peaks naine arsti poole pöörduma, kui tal esineb üks või enam järgmistest sümptomitest kauem kui kolm nädalat: kaalukaotus, seljavalu, seedimishäired või veritsus pärakust. Teiste sümptomite seas on veel püsiv puhitus, kõhu paistetus, vaagna- või kõhuvalu, tunne, et kõht saab kiiresti täis, või isukaotus. Tõenäoliselt kaasneb ka suur väsimustunne.

8. Mammograafiline sõeluuring on alati kasulik.

Oleme harjunud teadmisega, et regulaarsed uuringud aitavad vähki vara avastada ja tõhusamalt ravida, kuid mammogrammid on vastuolulised. Aastal 2013 meditsiiniajakirjas Journal of the Royal Society of Medicine avaldatud uurimusest selgus, et nelja aastakümne jooksul kogutud andmed ei tõesta, et rindade sõeluuring mõjutaks suremust rinnavähki.
Meditsiiniajakirjas British Medical Journal 2009. aastal ilmunud uurimuses leiti, et kuni kolmandik sõeluuringuga avastatud rinnavähkidest võis olla ülediagnoositud. Tuvastatud kõrvalekalded ei oleks vähiks arenenud, kuid need naised pidid taluma ebavajalikke ravimeetodeid, nagu operatsioon ja keemiaravi. Samasugune muster avaldub ka kilpnäärmevähi sõeluuringutes inimestele, kel pole haiguseks perekondlikku eelsoodumust. Austraalia Bondi ülikooli vanemteadur ja ülediagnooside ekspert Ray Moynihan tõdeb, et ka selle haiguse diagnooside arv on kiirelt kasvanud. "Kuigi tõenäosus, et test tuvastab kilpnäärme kõrvalekalde, on suur," räägib ta, "on samas tõenäosus, et see kõrvalekalle ka kahju toob, väike."

9. Vähiravim on juba olemas, kuid teadlased ei kasuta seda.

Briti vähiuuringute keskuse kommunikatsioonijuht dr Arney räägib levinud müüdist, et teadlased teavad vähi kohta tegelikult juba kõike, kuid ei oska ravimit tõhusalt kasutada või tahtlikult ei tee seda, et neil töö otsa ei saaks. "Meid süüdistatakse selles pidevalt," tunnistab ta. "See on väga ebameeldiv. Paljud meist töötavad onkoloogidena sellepärast, et on selle haiguse tõttu mõne lähedase kaotanud ja tahavad olukorda parandada."

Ta lisab veel: "Vähi vastu ei saa olla üht üldist ravimit, sest see nimetus käib enam kui 200 eri haiguse kohta. Lisaks võib iga haigus erineda patsienditi. Paljude vähivormide puhul edeneb üha tõhusama ravi areng hästi, teiste, näiteks kopsuvähi osas, ei ole väljavaated aga kuigi head."

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Anne & Stiil 2014. aasta septembrinumbris.