Elevandiluukarva taftist kleiti, mille disainisid abielupaarist moeloojad David ja Elizabeth Emanuel, proovisid paljud hiljem kopeerida, kuid viimistletud tikandid, 10000 pärli ja seitsme ning poole meetrine slepp on muutnud selle kleidi järgitegemise võimatuks.

1. Tema kleit mahtus vaevu tõlda. David Emanueli sõnul palus Diana mitu korda suuremat tõlda. Tema abimeeskond harjutas üleliigse kanga voltimist, kuid tafti suur hulk suruti siiski lõpuks vastu klaasist tõlda, millega teda St. Pauli katedraali sõidutati. Sõit kokkusurutud asendis tekitas tema kleidile nähtavaid kortse.

2. Ta kandis midagi vana, midagi uut ja midagi laenatut. Kleit vastas kolmele traditsioonilisele nõudele - kangas, mida kooti spetsiaalselt ühes briti siidifarmis, volangid antiiksest pitsist ja väike sinine lipsuke, mis oli õmmeldud vöökohale. Spencerite perekonna tiaara, 18. sajandist pärit perekonnareliikvia, oli neljas detail.

3. Pits oli päriselt pärit kuninganna Mary ajastust. Erinevate allikate kohaselt pärines eriline Carrickmacrossi pits kas oksjonilt ostetud kangaste jäänuste kotikesest või annetusena Royal School of Needleworkilt.

4. Kleidi sisemusse oli peidetud pisike hobuseraua-talisman. Kuigi see oli inimestele nähtamatu, kinnitasid Emanuelid 18-karaadise kullast valgete teemantidega kaunistatud nipsasjakese tema kleidi lehviku külge. Ka üks teine sümboolne märgike sai tseremoonial osaleda – Elizabeth unustas kogemata ühe haaknõela kleidi sisse ning tal tuli see alles järgmisel päeval meelde.

5. Sellel oli pisike plekk. Printsess Diana pillas kleidile ennast valmis pannes pisut oma parfüümi „Quelques Fleurs”, kuid ta varjas seda kohta, lootes, et keegi seda ei märka.

6. Kleidi loor oli isegi slepist pikem. David Emanueli jaoks oli loomulik, et loor peab ulatuma üle kleidiääre. Kogu loor, mida hoidis peas tema tiaara, õmmeldi 123 meetrist tüllist.

7. Diana õmmeldi kleidi sisse. Seitsme kuu vältel enne pulmi kahanes printsess Diana piht üle 12 sentimeetri ning ta võttis palju kaalust alla (hiljem avaldas ta tõe oma toitumishäirete kohta). Disainerid tegid talle viis erinevat pihikut ning lõpuks õmblesid ta pulmapäeval viimase versiooni sisse.

8. Tema kingade valmistamisele kulus pool aastat. Kleidi ääre alt vaevu välja paistvad Diana siidist kingad sisaldasid 542 helmest ja 132 südamekujulist pärli. Käsitsivalmistatud kingakandadel olid võlvikohal graveeritud initsiaalid C ja D, kuid kontsad iseenesest olid väga madalad – oma 178 sentimeetrise kasvu juures seisis Diana samal kõrgusel kui ta peigmees.

9. Printsessil oli võimaliku vihmasaju puhuks olemas kleidiga sobiv vihmavari. Elizabeth Emanuel ostis kaks antiikset siidist päevavarju ja kattis need mõlemad valge ja elevandiluukarva kangaga, et keegi ei saaks teada, milline nendest sobib Diana kleidiga. Vihmavari, millel olid käsitsi tikitud pärlid ja helmed ning samast pitsist äär, sobitus kleidiga, kuid õnneks ei saanud see tol päeval eriti kasutust. Emanueli sõnul oli vihmavari valmistatud nii kergest materjalist, et see polnud kindlasti vihmakindel ning poleks tegelikult Dianat eriti palju aidanud.

10. “Varukleit” kadus müstiliselt. 2005. aastal korraldatud kleidioksjon jõudis esikaantele, kui väideti, et oksjonile pannakse originaalkleidi varuvariant. Elizabeth Emanuel kinnitas, et ta ei teinud kleidist kunagi koopiat, ometi paljastasid disainerid, et nad kavandasid ka teise kleidi juhuks, kui selle esialgne versioon peaks meediasse lekkima. Alternatiivne kleit oli sügavama V-lõikega ja sellel puudus pits, kuid lõpetamata kleit haihtus hiljem nende stuudiost.

Allikas: Delish