Võid saada põletiku. Nagu eelmises punktis toodud, ei paku plätud tallavõlvile üldse tuge. Ilma piisava toetuseta võib talla all välja kujuneda plantaarfastsiit – tallaalused pehmed koed tursuvad ja muutuvad väga valulikuks, nahk hakkab punetama. Kui jala maha paned ja astuda proovid, tunned talla all teravat valu. Põletiku ravimiseks võidakse sulle määrata põletikuvastaseid tablette, mis vähendavad ka valu, pead tegema harjutusi ja võid saada isegi ravisüste.

Jalaprobleemid võivad kanduda luudesse. Kui oled juba korduvalt plantaarfastsiiti põdenud, võib su keha pehmete kudede tervendamise käigus liigselt luukudet tootma hakata. Ja kannale või selle alla moodustub luuline kannus. Tunned seda kohta väga valuliku punktina. Kui need ravimeetodid, mida plantaarfastsiidi puhul kasutati, ei mõju, võid vajada isegi kirurgilist ravi, et kannusest jagu saada.

Vigastusteoht suureneb. Selleks, et paar odavaid plätusid läbi kanda, ei kulu väga palju aega. Üsna pea pole neist enam suurt midagi alles. Kui tald kanna ja varvaste all õhukeseks kulub, on kerge naela, klaasikildu või muud ohtlikku endale jalga astuda. Ja see on suvel viimane asi, mida vajad.

Varbad pöörduvad jäädavalt allapoole. Plätud liiguvad jala otsas üsna vabalt ja et neid kõndimisel jalas hoida, pead varvastega nende külge “klammerduma”. Kui sa aga pidevalt, varbad kulliküüntena konksus, pältusid jalas hoiad, võib juhtuda, et varbad ei lähe enam siis ka sirgeks, kui sul neid enam jalas pole. Varbad on konksus, nende otsad aga hakkavad ülespoole vaatama ja varbad tervikuna näevad välja nagu väikesed haamrid – just seetõttu kutsutaksegi sellist deformatsiooni haamervarvasteks.

Tekivad konnasilmad. Kui haamervarbad on juba kord tekkinud ja sa tavalised jalanõud uuesti jalga paned, hakkavad varbad vastu kinganina hõõruma. Sellest omakorda võivad tekkida konnasilmad. Tegemist on niisiis protsessiga, kus üks asi käivitab teise ja hädade hulk kasvab nagu lumepall.

Päkk võib viga saada. Kinnise jalanõuga, mis jalga kenasti toetab, astud nii, et jalg rullub loomulikult üle päka kannalt varvastele. Kuna plätud jalavõlvi ei toeta, astud sa n-ö lamedalt maha ja põrutad pidevalt jalgu. Tagajärjeks võivad olla valu ja tursed. Sellist seisundit kutsutakse metatarsalgiaks. Õnneks see möödub iseenesest, kui taas normaalse võlvitoetusega jalanõusid kandma hakkad.

Võib tekkida luukild. Kindel see, et plätud on igati asjakohased rannas, kuid tänavale minnes peaksid pisut toekamad jalanõud jala otsa panema. Plätusid kandes liiguvad jalad igas suunas suhteliselt vabalt ja varbad kipuvad vahel ka “üle ääre” sattuma. Seetõttu on suurem oht ka luukildude tekkeks.

Kõnnak muutub. Keha on harjunud, et kannad normaalseid jalanõusid, millel on kinnine kand ja mis jalavõlvi toetavad. Kui neist loobud, muutuvad sammud kohe lühemaks, et kehahoiak stabiilsena püsiks. Keha on plätusid kandes pidevalt pinge all.

Võid põhjustada autoõnnetuse. Plätu võib autosõidu ajal puruneda või jalast ära libiseda, pedaali ala kinni jääda ja pidurdamise ning peatumise võimatuks teha.

Jalad võivad täiesti kaitseta jääda. Vähe sellest, et plätude varba- ja kannaalused kiiresti kuluvad, võib ka talla keskosa üsna kergesti katki minna. Kui see juhtub näiteks ootamatult ja kiiresti kõndides, oledki paljajalu keset tänavat. Sellepärast peaksid neil, kes siiski kõigest hoolimata tänaval plätusid kanda soovivad, teine paar jalanõusid, mis vajadusel kohe varvaste otsa tõmmata, käepärast olema.

Allikas: RD