“Halvasti ütlemisega ei harju kunagi ära. Võiks ju olla juba koorik peal, aga tegelikult on iga kord natuke valus. Samas konstruktiivset kriitikat pooldan väga,” rääkis ta.

Kukekese bistroo müümisega vabanes ta suurest stressist. „[S]ealsed nõudlikud kliendid ootasid pidevalt loomingulisi purskeid, moeröögatusi, veganilatesid, toorveganiroogi, spirulina-smuutisid ja mida iganes. Aga ei ole ju nii, et kirjutan menüüs lihtsalt vana toidu asemele uue. See on pikk protsess – terve köögiliin, kõik ettevalmistused, koolitused, tarnijate leidmine, menüüde trükkimine...”

Anni mäletab prouat, kes talle Kukekeses plahvatas, et “ma olevat ära hellitatud ja sündinud, hõbelusikas suus. Ilmselgelt ei kujutanud see proua ettegi, k u i palju ma olen pidanud elus vaeva nägema, et teha koht, kuhu inimene saab tulla kohvi jooma?!...”

Samas on tal meeles ja südames positiivsed emotsioonid, mida tema töö on inimestele pakkunud. „Maian Kärmas kirjutas mulle kord, et kohtus oma mehega Komeedis. Nii tore ja ilus!”

Jaga
Kommentaarid