„Ma ei ole kahetseja tüüp. Kuigi vahel mõtlen, et esimene abielu oleks võinud päris olla – see on ju iga tüdruku unistus,“ räägib Anu. „Ent muud võimalust siit raudse eesriide tagant minema saada polnud.“

Soomeski polnud elu meelakkumine ja abikaasa keelas naisel nii töötamise kui õppimise. Anu Eestisse jäänud peigmees lubas oma Helsingis elava sõbra appi saata.

„„Sõber“ pani mind veel hullemasse olukorda. Mees oli täielik maniakk. Kõik see oli õudus kuubis,“ ütleb naine. „Hiljem selgus, et tegu oli suuremat sorti kurjategijaga. Pandi lõpuks vangi ja mina pääsesin.“

Anu kurtis oma lugu baaris juhuslikule mehele, kes organiseeris ta oma tuttava juurde tööle. „Siis ma veel ei teadnud, et nad tõid Taist keelatud kaupa, koopiaid bränditoodetest. Lõpuks pandi nemadki vangi. Viimasel sekundil pääsesin, muidu oleks trellide taha läinud,» meenutab Anu.

Kõik seiklused, raskused ja ohtlikud olukorrad on ta vaid tugevamaks teinud. „Kallid kadedad ja kurjad inimesed, kui te teaksite, millisest hakklihamasinast ja solgitorudest läbi olen käinud, siis te mõistaksite, et teie lõrin on minu kõrvadele justkui muusika. Mind nii lihtsalt ei murra.“

Jaga
Kommentaarid