Fotosessioon Inesega vanalinna lokaalis on kestnud juba mitu tundi. Parajasti seisab ta linnusulise tapeedi ja puuderroosa sametdiivani taustal, seljas peent kombineed meenutav särgik ja liibuv seelik. Siugja figuuri, veatu naeratuse ja profi poseerimisoskusega, nagu me teame teda juba aastaid. Siis saabub hetk rõivaste vahetamiseks ning kaadritagune naiskond – kes nagu kokkulepitult kannab üleni musta – tõttab teda abistama. Uus kleit on üsna läbikumav, Ines vaatab peeglisse ja küsib heledalt: “Kas nibu ei ole tabu?” Kõlab kui ulakas räpiriim. Kõik naeravad.

Iga kaader sobiks staarielu säravamat poolt kajastavasse filmi. Platvormkingad, mis kohe naljatamisi ristitakse Guccideks. Vaikselt laes võnkuv kristall-lühter. Klaver, mille peal istudes Ines äraspidises poosis mõned akordid võtab. Lauake, millest möödudes ta täheldab, et on siin džinni joonud. Ta tundub sõiduvees. Igatahes teistsugune kui mõned nädalad tagasi, päevavalges hotellikohvikus, mis just ei soosinud süda-peo-peal-meeleolu. Toona oli Ines äsja naasnud Taist puhkusereisilt ning mähkunud suurde kampsunisse. “Mul on lausa allergia ajakirjanduslike skandaalide suhtes, kuna olen neid omal nahal tundnud,” tõdes ta sel kohtumisel.

Jaga
Kommentaarid