FOTOD | Kõrgmoe telgitagused: inspireeriv eestlanna õppis Prantsusmaal erakordseid tehnikaid


FOTOD | Kõrgmoe telgitagused: inspireeriv eestlanna õppis Prantsusmaal erakordseid tehnikaid
Heidi Suija/Josephine Lavorel

Tartus asuva Kuukivi Helmepoe perenaine Heidi Suija on ilmselt ainuke eestlanna, kes on läbinud edukalt tuntud koolitaja Elisabeth Roulleau stuudios Prantsusmaal Lyonis põhjaliku seitse nädalat kestnud kõrgmoe tikandi kursuse.

Christian Dior, Hubert de Givenchy, Yves Saint Laurent, Calvin Klein, Karl Lagerfeld, Chanel on vaid mõned paljude moemajade hulgast üle kogu maailma, kes kasutavad tänini oma kollektsioonide kaunistamiseks käsitsi tikitud kõrgmoe tikandeid, peamiselt Luneville tikandit – tehnika, kus litrid ja helmed muudavad peened kangad rikkalikuks ja erakordselt kauniks.

Kõrgmoe tikandi kõige tuntum ja prestiižsem kool on Ecole Lesage Pariisis, kus on oma teadmised omandanud ka Elisabeth Gasbarre Roulleau, kelle elu ja kirg on Luneville tikand. Tema võrratutest koolitustest on õpilased üle maailma osa saanud juba 20 aastat.

"Minul avanes suurepärane võimalus osaleda imelise Elisabeth Roulleau kõrgmoe tikandi kursusel Lyonis. See on kõiki tasemeid hõlmav intensiivne koolitus, mille läbides omandatakse väga kõrgel tasemel Luneville tikandi oskused,“ räägib Heidi Suija, kes lõpetas edukalt kursused alles paar nädalat tagasi.

Luneville tikandi kursus kestab seitse nädalat, mis omakorda jaguneb viieks tasemeks. Alustatake põhjaliku traditsioonilise tikandi ja paeltikandi koolitusega, kuhu kuulub ka litrite kasutamise peamiste võtete õppimine. "Teisel nädalal läks töö eriti põnevaks, kuna siis saime teha esimest tutvust Luneville tikandiga ja õppisime kasutama selle tikandi jaoks loodud spetsiaalset nõela. Tikandi tegemisel kasutatakse abivahendina suurt tikkimisraami, mille käsitlemine ja kasutama õppimine tundus ka esialgu omajagu keeruline kuna kogu protseduuri jaoks, kuidas tööks kasutatav kangas raamile kinnitada, on kindlad reeglid," räägib Heidi.

Luneville tikandi loomiseks kasutatakse spetsiaalset nõela ja suurt tikkimisraami Heidi Suija/Josephine Lavorel

Loe veel

Seotud lood:

Kõrgmoe tikandi esimese taseme koolitusel oli peamine õppida selgeks põhilised pisted ning harjuda kasutama töös helmeid ja litreid. "Selle tikandi eripäraks on asjaolu, et tööd tehes on näha töö tagumine pool, seega litreid ja helmeid me tööle lisades tegelikult ei näe. Litrid ja helmed lisame niidile, mis asub töö alumisel poolel ning seetõttu on väga oluline õppida silmade asemel kasutama sõrmede tunnetust. Tunnetades on vaja aru saada, et lisame tööle ikka ühe helme ja ühe litri korraga, mitte rohkem. Alguses tuli tihti töö ümber pöörata, kontrollida, kas sõrmed olid õigesti "näinud" ja vajadusel tehtu üles harutada ja uuesti alustada," seletab Suija.

Kõrgmoe tikandi 1. taseme koolitusel oli peamine õppida selgeks põhilised pisted ning harjuda kasutama töös helmeid ja litreid. Heidi Suija/Josephine Lavorel

Teise taseme eesmärk oli omandada läbipaistmatu kangaga töötamise oskus ning erinevate tekstuuride loomine, kasutades näiteks nahka ja paelu. "Järgmisel kahel tasemel lisandus linane kangas, mis on tugevam ja tikkimiseks mitte nii mõnus materjal. Lisaks saime selgeks huvitavate efektide loomise nagu näiteks kangast mahulise lille tegemise," lisas ta.

Tase 3 ja 4. Töösse lisandus tikkimiseks ebasoodne linane kangas ja kangast mahulise lille tegemine Heidi Suija/Josephine Lavorel

Kolmanda ja neljanda taseme töösse lisandus tikkimiseks ebasoodne linane kangas ja kangast mahulise lille tegemine.

Kõige viimane ehk viies tase tõi õpingutesse veelgi keerulisemad elemendid, milleks olid erinevad ruumilised lilleõied ning raskesti käsitletavad mitmekiulised niidid. "Väljakutse esitas ka värvide kasutus, viienda taseme põhivärviks on must, mis ei ole töötamiseks väga hea värv, sest silmale on musti detaile keerulisem eristada," põhjendab Heidi Suija.

Viienda taseme raske väljakutse oli must värv, kuna silmale on musti detaile keerulisem eristada Heidi Suija/Josephine Lavorel

Pärast kõikide tasemete läbimist oli vaja kursuse edukaks lõpetamiseks valmis tikkida personaalne lõputöö, milles sai kasutada nii juba eelnevalt õpitud oskusi kui ka katsetada midagi uut, mis võiks tulevikus huvi pakkuda, kuid mis eelnevates tasemetes läbi tehtud ei olnud. "Mulle pakkusid näiteks huvi traadiga ääristatud ja aplikatsioonina tööle peale kantud lilled ja erinevad putukad ning liblikad," rääkis Heidi.

Kursuse pidulikule lõpetamisele kogunes pea 80 inimest, kes töid ja oskusi hinnata ja vaadata said. Heidi Suija tõdes, et tegemist oli ühe imelise kogemusega, mille muutis eriliseks juhendaja Elisabeth, kes on lihtsalt võrratult energiline, entusiastlik ning pühendunud. "Sain sellelt kursuselt suurepäraseid oskuseid ja ilusaid emotsioone ning püüan neid parimal viisil edaspidi kõigiga jagada," tunnistas ta.

Heidi Suija Luneville tikandi personaalne lõputöö Heidi Suija/Josephine Lavorel
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare