Ega ma väga hästi ka kõike ohjata suuda, aga hetkes elamine on tähtis. Ära kanna kaasas negatiivset, mis olnud,“ õpetab ta. „Raputa maha ja ära kinnistu minevikku! Eks meil kõigil on oma pere ja asjad ajada ja see on teada, et kui peres on väikesed lapsed, läheb energia neile ja tähelepanu suguvõsale väheneb.

Üks õde elab mul Iirimaal. Tema on see, kellega lapsest saati koos kasvasin. Mäletan, kui ta väljas uued mängukaaslased leidis ja tutvustas oma uutele sõpradele mind oma poolõena. Südamest käis valus jutt läbi. Ma ei ole teda kunagi poolikuna võtnud. Ju oli see sel hetkel moodne sõna mu pisikese õe jaoks, aga minu jaoks ei olnud siis tähtis, kellel millised vanemad on, vaid see, kuidas meie omavahel läbi saame. Pere on see, kui ühe katuse all elavad inimesed, kes üksteisest hoolivad. Kui koos saab päriselt kakelda ja leppida, nutta ja naerda, siis selles ei ole midagi poolikut.“

Jaga
Kommentaarid