Jooga või kardio: kumb neist annab tegelikult paremaid tulemusi?

Enamik inimesi arvab, et jooga harrastamine ei avalda südamele mingit mõju. Kuid ilmnenud on uued faktid, mis meeldivad neile, kes pigem ennast venitavad kui söösjooksu või intervalltreeninguga tegelevad.

Uus, erinevaid uuringuid kokku võttev ülevaade väidab, et jooga annab kehale samasuguse kaitse südame-veresoonkonna ja ainevahetushaiguste (kõrgvererõhktõbi, diabeet, rasvumine jms) vastu nagu mitmesugused aeroobsed tegevused näiteks jooksmine.

Siiani on joogat ja intensiivseid aeroobseid spordialasid omavahel raske võrrelda olnud. Olgugi, et mõlemaid harrastades hakkad higistama, arendad tugevust ja vastupidavust ning võid lõpetades end täiesti kurnatuna tunda, on alad vägagi erinevad.

Mainitud ülevaates aga võtsid teadlased vaatluse alla 69 hatha joogat käsitlevat meditsiinilist uuringut, et aru saada, kas jooga mõjub kehale natukenegi jõulisemate spordialadega sarnaselt. Nad võrdlesid ka neid uuringuid, mis käsitlesid haigusi põhjustavaid faktoreid jooga ja traditsiooniliste aeroobsete spordialade harrastajate ja spordiga üldse mitte tegelevate inimeste seas.

Tulemused on sellised - samamoodi nagu iga liikumine, mida sa harrastad jooksu- või käimislindil, maastikul või staadionil, vähendab jooga keha rasvasisaldust, langetab vererõhku, normaliseerib vere kolesteroolitaset ja südame löögisagedust ehk vähendab südamehaiguste ja teiste, nendega seotud haiguste, riskifaktoreid.

Olgugi, et ülevaate koostajad ei suuda jooga ülivõimsat toimet täpselt selgitada, pakuvad nad välja ühe teooria - joogaga tegelemine vähendab stressi, mis omab vägagi reaalset mõju nii kehale, vaimule kui tervisele. Ja nagu iga teinegi treening, mõjub ka jooga positiivselt meie psüühikale.
Seega - parim treening on see, mida sa ei vihka. Spordi naudinguga ja tulemused on peagi silmaga nähtavad!

Allikas: Marie Claire