KAS MÄLETAD? "Legendide lahingus" furoori tekitanud aktifoto Hanna Martinsonist

Eilses saates “Legendide lahing” astusid vastamisi Kristel Aaslaid ja Hanna Martinson ning üle ega ümber ei saadud Hanna aktifotost, mis ilmus jaanuarikuu Anne & Stiili keha loos.

Tollane artikkel ja pilt on teie ees:

“Aina vähem huvitab mind kiitus stiilis “ilus tüdruk”. Aga kompliment isiksuse kohta tähendab, et keegi on sind tõeliselt lugenud,” tõdeb näosaatest tuttavaks saanud Hanna Martinson (25).

Oli aeg, kus arvasin, et iga päev kellast kellani tööl käimine on üks hullemaid asju, mis võib minuga juhtuda. Üllataval kombel mõningane rutiin on hea. Samas meeldib mulle jätta midagi juhuse hooleks. Tundmatus teeb elu põnevaks. Kord kuus käin väga hea massööri juures, kes pole selgeltnägija, aga “loeb” keha. Näiteks läinud kevadel ütles ta: sulle pakutakse vinget teleprojekti ja sa ju alati ütled jah, nii ka seekord. Varsti helistati mulle näosaatest…

Põnev on usaldada oma intuitsiooni. Seni ma ei ole seda julgenud. Olen küll emotsionaalne inimene, kuid otsused langetan kaalutletult ja võib-olla liigagi vähe südamega tunnetades. Keha annab meile infot, mida me sageli ei oska või ei julge välja lugeda. Ma ei mediteeri ega käi joogas; mingi hetk räägiti sellest nii palju, äge spirituaalne värk, läksin innukalt kaasa ja proovisin, aga kontakti ei tekkinud. Sain aru, et olen trendi ohver ning ju siis pole ma selleks veel valmis või pole seda mulle parasjagu vaja.

Mingi aeg avastasin, et peab hakkama rohkem mõtlema oma vaimse ja füüsilise heaolu peale. Üritasin teha vähemalt 10 000 sammu päevas, aga see tekitas minus pigem negatiivse hasardi – just nagu mõni loeb kinnisideena kaloreid. Liikumine peaks tulema loomulikult, nagu ka trenn peaks olema lõbus tegevus lisaväärtusega. Kevadel ja sügisel käin jõusaalis, suvel ma ei taha siseruume nähagi ja veedan aega pigem looduses.

Üks kord olen tervise pärast tugevasti ehmatanud, kui mu süda pärast pingelist trenni lööke vahele jättis. Sestpeale tean: kui sa ei jaksa midagi teha, pead julgema seda öelda ja teha pausi. Me justkui ei tohi näidata end haavatavatena, aga inimese jõuvarud pole lõputud! Tavaliselt kord aastas olen tõsiselt haige, hääl läheb ära, tulevad köha-nohu. Aga sestsaati kui mul mandlid ära lõigati, on palavikku olnud üliharva.

Mõnikord on sõbrad imestanud, kuidas jaksan olla nii positiivne. Osalt on see kaasasündinud rõõmsameelsus, aga seda saab ka treenida. Kui miski viib madalseisu, tean, et niikuinii läheb varsti paremaks. Teadmine, et miski sind ei murra, annab sel hetkel palju jõudu!

Tegelikult on ülihirmutav, kuidas inimene võib oma keha viia stressiseisundisse lihtsalt emotsioonide abil. Olen paar korda elus niimoodi vihastanud, et oleks tahtnud oksendada. Ja mille nimel see kõik…?! Teed vaid iseendale halba. Kui mul nüüd tekib mingi negatiivne emotsioon, proovin ennast vaadata kõrvalt; kujutan ette, et olen veeklaas. Emotsioon läbib mind, kuid see ei ole mina.

Enesekriitilisena pole ma endaga muidugi 100% rahul, aga olen hakanud tundma pigem uhkust kõigi oma erisuste pärast. Ongi nii, et püksid kuluvad hargivahest, sest reied käivad kõndides kokku; naeran, et sitt lugu, mis siis ikka, ostan uued püksid! Mulle meeldib, et tänapäeval pole enam moes ainult piitspeenike figuur, vaid igasugused kehad. Kurvikast figuurist on saanud omamoodi iluideaal.

Nüüd, kus suhtlus käib valdavalt sotsiaalvõrgustikes, ning elades koos inimesega, kellega tutvusin neti vahendusel, ei saa ma pahandada, et võõrad mulle netis kirjutavad. Kui keegi on võtnud vaevaks hästi öelda, tänan teda. Tuju teevad heaks totakad ja värskendavad komplimendid, näiteks on kiidetud mu varbaid ja sensuaalset nina. Kord veel gümnaasiumipäevil tuli peol mu juurde üks naine ja ütles, et olen tema silmis kõige naiselikum! See trumpas üle kõik samal õhtul meeste tehtud komplimendid. Usun, et kui üks naine julgeb teisele hästi öelda, siis on ta iseendaga rahujalal.

Väga oluline on inimene, kellega sa oled koos elu esimeses armastuses. Praeguses suhtes olen muutunud palju enesekindlamaks. Tunne, et keegi on sinust huvitatud mitte ainult seksuaalselt, vaid et meeldid teisele inimesena, paneb end tõeliselt hästi tundma. Nüüd usun, et olen väga lahe inimene, kellega koos olla. Varem olen selles kahelnud.

Mulle väga meeldib luule. Kui mõnus on sumedal sügisõhtul võtta klaas punast veini ja raamat ning lugeda! Naudin oskust panna lihtsas keeles kirja asju, mille oleme keeruliseks mõelnud.”