Katkised hambad. Suhkur reageerib erinevate bakteritega, mistõttu tekib hambaid langundav hape. See omakorda on hambaaukude tekkeks soodne olukord.

Nahaprobleemid. Paljud meist on kuulnud jutte, et maiustused mõjuvad näonahale halvasti. Teadlased on hiljuti tõestanud, et piimatooted ja maiustused tekitavad tõepoolest nahaprobleeme – kõrge glükeemilise indeksiga toiduainete tarbimisel tekivad organismis põletikulised protsessid, mistõttu ongi nahahädad kerged tekima. Ka dermatoloogide sõnul on nii-öelda lääneliku menüü toidud liialt suhkrurikkad.

Suur magusaisu. Mõni aeg tagasi räägiti, et suhkur tekitab kokaiiniga sarnast sõltuvust ja kuigi uuringud seda siiani tõestanud pole, tekitab suhkur kehas heaolutunnet ning tunneme end pärast selle söömist hästi. See on võrreldav tundega, mis tekib näiteks meeldiva suhtluse ajal. Küll aga uurisid teadlased rottide suhtumist suhkrusse – rotid pandi katse käigus puuri, milles oli suhkrule piiramatu ligipääs. Selgus, et nende käitume sarnanes inimestega, kes tarbivad narkootikume.

Diabeet. Kui sööd magusat, toodab keha insuliini. See soodustab glükoosi liikumist rakkudesse, misläbi toodetakse energiat. Kui inimene sööb liiga palju suhkrut, vabastab keha suure koguse insuliini, mille tulemusena võib tekkida hüpoglükeemia või insuliini resistentsus. Kui tekib insuliini resistentsus, ei suuda keha glükoosi piisavalt kiirelt omandada. Seetõttu hakkab glükoos vereringes ja maksas ladestuma. Kui kehal on soodumus diabeediks, areneb haigus aja jooksul välja. Kui menüü on mitmekülgne ja toidud sisaldavad tervislikke rasvu ja süsivesikuid ning rohkelt kiudaineid, püsib veresuhkur normaalsena. Samuti aitab see vältida diabeedi teket.

Depressioon ja ärevus. Rohkel suhkrutarbimisel vabaneb ajus dopamiin ehk aine, mis tekitab hea ja rõõmsa tunde. Teadlased on kindlaks teinud, et rohkelt suhkrut ja tärklist sisaldavate toitude söömine tekitab ajapikku stressi ja võib viia depressioonini.

Südamehaigused. Tavaliselt kaasneb rohke suhkrutarbimisega kehakaalu suurenemine. Uuringud aga näitavad, et ei pea tingimata ülekaaluline olema, et ilmneksid südame- ja veresoonkonna haigused. Uuring näitas, et inimestel, kes ligi 21% päeva jooksul saadud kaloritest said suhkrust, on 38% suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Maksahaigused. Tüüpiliselt seostatakse maksahäireid alkoholi liigtarbimisega. Uuringud aga näitavad, et pealtnäha süütuna tunduv suhkur võib maksa kahjustada pea sama palju kui alkohol. Küll aga ei peaks kartma loomulikke suhkruid, mis on töötlemata toiduainetes nagu puu- ja aedviljad. Vähe või üldse mitte peaks tarbima valmistoite ja maiustusi, millele lisatakse väga palju suhkrut. Inimorganismile on eriti kahjulikud rafineeritud valge suhkur ja maisisiirup.

Keha on stressis. Suhkrurikas menüü viib keha stressi – esmalt tõuseb veresuhkru tase väga kõrgeks ja inimene tunneb end energilisena. Natuke hiljem langeb aga veresuhkru tase madalale ja koos sellega tuleb ka väsimustunne. Lisaks ei saa keha täpselt aru, kus on piir ja tekib oht üle süüa. Nii saadakse toidust tühje kaloreid, kuid kõht on ikkagi tühi ja energiat pole.

Mäluprobleemid ja dementsus. USA Oregoni osariigi ülikoolis tehti 2015. aastal uuring, mis näitas, et liigne suhkru tarbimine mõjutab otseselt meie lühi- ja pikaajalist mälu. Katse käigus söödeti rottidele neli nädalat kõrge suhkrusisaldusega toite. Selgus, et rottide kognitiivsed oskused halvenesid. Inglismaal 2017. aastal tehtud uuring leidis seose Alzheimeri tõve, dementsuse ja suhkru liigtarbimise vahel.

Allikas: Business Insider