KASULIK: Varjatud tõde naturaalsete ilutoodete kohta


KASULIK: Varjatud tõde naturaalsete ilutoodete kohta
Taylor Hernandez/ Unsplash

Naturaalsete toodete ostmine on palju enamat kui lihtsalt järjekordne hullus, millega kaasa minna. See on osa üldisest tervislikust elustiilist.

Me kõik teame, et „naturaalne“ on populaarne märksõna, kuid mida see „naturaalne“ ikkagi tähendab? Sa võid küll arvata, et see kirjeldab täpselt toodet, milles ei sisaldu ühtki kunstlikku koostisosa, võib-olla on see kemikaalide vaba või valmistatud värskelt millestki, mis kasvab looduslikult. See pole aga ilmtingimata tõsi. Hoiatus: sa ei vaata kunagi ühtki naturaalset toodet samamoodi pärast seda, kui olid õppinud tundma nende varjatud tõde.
Tuleb välja, et paljud naturaalsed tooted pole kaugeltki mitte naturaalsed. Kusjuures, mitmed neist sisaldavad ohtlikke kemikaale, mis vähemalt mingilgi määral sinu nahka ärritavad ja halvimal juhul tekitavad pikaajalisi terviseprobleeme. Ära unusta haarata peagi prügikoti järele, sest võid oma ilutoodete sahtlis pärast järgnevate faktide lugemist üsnagi suure kevadpuhastuse teha.

Loe veel

„Naturaalse“ definitsioon sõltub sellest, missuguses riigis sa elad
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiametil (FDA) ei ole ametlikku definitsiooni sõnale „naturaalne“. Ettevõtete jaoks on see turunduse koha pealt loomulikult väga hea, kuid kindlate standardite puudumine võib tekitada probleeme, kui firmad soovivad oma klientide vastu maksimaalselt ausad olla. Veebiajakiri The List rääkis brändi Giving Soaps looja Kristie Gardunoga, kes toodab 100 % taimset päritolu koostisosadega seepe.
„Püüan oma kliente sel teemal pidevalt harida,“ paljastab ta. „Minu äri põhineb vanni- ja kehatoodetel ning minu käest küsitakse pidevalt, kas toodete koostisosad on looduslikud. Sellele küsimusele on võimatu täielikult ausalt vastata, sest kuigi terminid nagu vegan, orgaaniline ja teised on seaduslikult defineeritud, siis sõnale „naturaalne“ puudub seaduslikult kinnitatud definitsioon. Seega võib põhimõtteliselt iga tootja kirjutada ükskõik, missuguse toote pakendile sõna „naturaalne“ ja olla seejuures täiesti aus, vähemalt selles osas, mis puudutab FDA reegleid.“
Kelli Connaughton, kes on sertifitseeritud funktsionaalse diagnostika konsultant ütleb, et peitub veel teinegi probleem selle osas, et FDAl puudub sõnale „naturaalne“ kindel definitsioon. „Ameerikas on kehahoolduseks loodud toodete puhul kindel keeld vaid 11 kemikaalile ning tooted ei ole kuigi reguleeritud. Euroopas on samal ajal keelatud tervelt 1300 erinevat kemikaali.“

Seotud lood:

Mõned „naturaalsed“ tooted pole kaugeltki naturaalsed
Mine ükskõik, missugusesse poodi ning sa võid leida sadu tooteid, mis väidavad end olevat naturaalsed. Kuna aga puudub kindel standard, võib see kirjeldus kehtida ükskõik, missuguse toote kohta, olgu selleks aloe vera, mis on saadud otse taimest ja pandud müüki või miski, mis pole enamat kui laborikemikaale täis pudel. „Ameerika kehahooldustoodete tarbija peab teadma, kuidas lugeda toodete koostisosade nimekirja,“ sõnab Connaughton. Ta paljastab lisaks ühe uskumatult üllatava fakti. „Keskmine naine puutub juba igal hommikul enne kodust väljumist kokku 168 erineva kemikaaliga.“
Connaughton jagab ka, et erinevate kemikaalide ja muude kahjulike ainete vastu on kõige tundlikumad rasedad naised ja sündimata lapsed. Seega peaksid lapseootel emad eriti hoolikalt piirama kokku puutumist kemikaalidega, kuna need mõjutavad loodet. „Uuringud on näidanud, et juba nabaväädi verest võib leida enam kui 200 kemikaali.“
Järgmine probleem on Connaughtoni sõnul see, et toodete sildid võivad olla vägagi petlikud. „Parfüüm on üks kindel termin, mida paljud tootjad kasutavad, et seaduslikult varjata sadu kahtlaseid koostisosi. Ftalaadid sisalduvad näiteks enam kui 75 % toodetest, mille siltide sõnul sisaldub neis lihtsalt parfüüm. Ftalaadid mõjuvad aga häirivalt sisesekretsioonisüsteemile, mis on otseselt seotud sünnidefektide, rinnavähi, diabeedi, ülekaalu, autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire arenemisega nii esimesel kui ka kolmandal raseduse trimestril.“

Naturaalsed tooted võivad sisaldada vähitekitajaid
Kantserogeenideks nimetatakse kõike, mis võib tekitada vähki. Mitmed naturaalsed tooted aga sisaldavad kemikaale, mida tuntakse kantserogeenidena. Connaughton paljastab, et üks suurimaid varjatud süüdlasi on sel teemal deodorant, mis võib sisaldada alumiiniumi. „Alumiinium on bioakumuleeruv, mis tähendab, et see koguneb kehas ja seda hoiustatakse rasvarakkudes.“
Šokeeriv on ka avastada veel üks toode, mida meist paljud ülimalt tihti kasutavad just ühe vähi vormi, nahavähi ennetamiseks, võib tegelikult sisaldada koostisosi, mis seda hoopis tekitavad. „Päikesekreemis leidub tavaliselt kantserogeenide nanoosakesi. Nende puhul on tegemist niivõrd väikeste osadega, et need on võimelised ületama vere-aju barjääri, levima elunditesse, põhjustama naharakkudes vabade radikaalide rünnaku ning sellega kahjustama kogu inimese DNAd. Tootes sisalduvate nanoosakeste puhul ei nõuta, et need oleksid toodete koostisosade nimekirjas välja toodud.“
Kui soovid kantserogeene sisalduvaid tooteid vältida, soovitab Connaughton vältida tooteid, mille siltidel on märgitud järgmised koostisosad. „Parfüüm, parabeenid, vaseliin, nafta, polüetüleenglükool, naatriumlaurüülsulfaat, naatriumlaureaatsulfaat, tsetearet, tristearate, 
retinüülpalminiit, alumiinium, dietanoolamiin (DEA), kokamiid DEA, lauramiid DEA, formaldehüüdi vabastajad, diasolidinüüluurea, DMDM-hüdantoiin, kvaternium, sünteetilised värvid ja värvained, glükool (märgistatud propüleeni ja butüleenidena), mineraalõli, talk ja siloksaanid.“

Naturaalsed tooted võivad sisaldada koostisosi, mis häirivad hormoonide normaalset toimimist
Naturaalsed tooted võivad sisaldada kemikaale (nii looduslikult tekkivaid kui sünteetilisi), mis mõjuvad endokriinsüsteemile või hormoonidele häirivalt. Kõrva-nina-kurguarst Dr Kalpana DePasquale’i sõnul on üks suurimaid „pahategijaid“ naatriumlaurüülsulfaat. Ta ütleb: „Naatriumlaurüülsulfaat jäljendab östrogeeni ning murettekitavad uuringud on näidanud, et ajapikku võib enam kui üks protsent seda ainet imenduda vereringesse, mistõttu muutub selle aine jääkide sisaldus kehas üha suuremaks.“
Kuigi sa võid arvata, et lihtsalt ühe aine vältimine võib olla võrdlemisi lihtne, on seda lihtsam öelda kui teha. „Seda ainet leidub enam kui 90 % kõikidest vahutavatest kehahooldustoodetest. Kui naatriumlaurüülsulfaati on aga tootes rohkem kui ühe protsendi ulatuses, võib see tekitada tõsist ärritust ja mõnel juhul nahka isegi söövitada,“ selgitab DePasquale.
Naatriumlaurüülsulfaat ei ole aga ainus hormoonide häirija. Connaughton soovitab olla ettevaatlik ka selliste koostisosade suhtes nagu lõhnaained, parabeenid, triklosaan, oksübenseen, oktinoksaat, vaseliin ja nafta.

Kui asi puudutab naturaalseid tooteid, siis on säilitusained on suureks probleemiks

Läbi ja lõhki naturaalsed tooted või sellised, mis sisaldavad naturaalselt puhtaid koostisosi kipuvad olema ka lühema säilivusajaga. Kuigi naturaalsed säilitusained on olemas, kaasneb sellega üks hoiatus. „Selleks, et säilitusaine oleks efektiivne, peab see toodet kaitsema nii grampositiivsete kui ka negatiivsete bakterite eest nagu hallitus ja pärmseened. Olemas on naturaalsed säilitusained, mis on naturaalsed antioksüdandid ja mõeldud toote säilitamiseks, kuid need ei kaitse toodet bakterite, pärmseente ega ka hallituse eest seni kaua kuni seda suudab teha sünteetiline säilitusaine. Seega, tõeliselt naturaalsed tooted aeguvad kiiremini,“ selgitab Connaughton.

Sildid võivad olla veelgi eksitavamad kui paistab, seda eriti kui asi puudutab säilitusaineid. Connaughton ütleb, et see võib olla nii probleemne kui ka ohtlik. „Just nagu sõna „parfüüm“, võib ilutoodete tööstus kasutada ka sõna „säilitusaine“, et korraga mitmeid erinevaid koostisosi peita. Selliseid laialdasi märksõnu peaks vältima, kuna mitmed kahtlase väärtusega koostisosad võivad end nende taha peita.“

Connaughton paljastas ka, et säilitusained, mida naturaalsetes toodetes kasutatakse võivad olla väga ohtlikud. „Levinud säilitusaineid nagu Germaben ja Germaben II kasutatakse tihtipeale naturaalsetes toodetes. Need võivad aga tekitada nahaärritust või mõjuda toksiliselt erinevatele organitele. Ka selline säilitusaine nagu LiquaPar Õli sisaldab parabeene, mis on nii kantserogeensed kui sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad.“

C-vitamiin on teaduslikult tõestatud naturaalne koostisosa

C-vitamiin on koostisosa, mida sisaldub paljudes seerumites ning teadlased on seda põhjalikult uurinud. Janice Rosenthal, loodusliku brändi Garden of Essences omanik, sõnab: „Kui C-vitamiin on imendunud naharakkudesse, kiireneb nahas kollageeni tootmine kuni kaheksa korda.“ Lisaks sellele jagab ekspert, et ühe uuringu tulemused näitasid ka, et C-vitamiin aeglustab nahas ka melaniini tootmist, mis omakorda suudab vähendada pigmendilaikude teket.“

C-vitamiini allikateks võivad olla mitmed looduslikud allikad nagu puu- ja juurviljad, kuid seda saab luua ka sünteetiliselt. „Paljud kallid seerumid sisaldavad kõige odavamat ja kõige vähem efektiivsemat C-vitamiini vormi, askorbiinhapet, mida valmistatakse paljuski laborites. Just seetõttu on taimeõlide kasutamine alati kõige parem, sest naturaalne C-vitamiin on tunduvalt efektiivsem.“

Rosenthal sõnab ka, et erinevaid C-vitamiine ei looda alati võrdselt. „Mõned C-vitamiini seerumite sildid väidavad, et neis sisalduvad naturaalsed taimeõlid nagu astelpajuõli, milles sisaldub 12 korda suuremas koguses C-vitamiini kui apelsinides. Seda aga ei saa võrreldagi goji-marjade seemnete õliga, milles sisaldub tervelt 500 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Lõppude lõpuks, kui seerumi koostisosade silt ei väida ka seda, kui suures koguses protsentuaalselt selles astelpajuõli sisaldub, siis võid suure tõenäosusega oma näole ka tegelikult hoopis tavalist päevalilleseemneõli määrida.“

Naturaalne ei tähenda alati vegan

Paljud inimesed arvavad, et naturaalsed tooted on sobilikud veganitele, aga see ei ole tõsi. Millelgi kohta saab „vegan“ öelda alles siis, kui see tõepoolest ei sisalda vähimalgi määral loomset päritolu koostisosi. Seda, et tootes on tõepoolest kasutatud vaid vegan koostisosi, ei ole alati just kõige lihtsam kindlaks teha. Seda seetõttu, et mõned naturaalsed koostisosad võivad olla nii vegan kui ka mitte vegan päritolu.

Hea näide sellisest koostisosast on näiteks skvalaan. Tegemist on keemilise ühendiga, mida leidub loomulikult inimese kehas. See aitab säilitada niiskust, kuid kahjuks toodab keha seda vanuse kasvades üha vähem. Kuid on olemas mitu skvalaani allikat, mida nahahooldustoodetes kasutatakse, näiteks hai maks. Jah, hai maks on küll naturaalne, aga see ei ole vegan. Õnneks on olemas mitmeid alternatiivseid skvalaani allikaid, mis on olemuselt vegan ning tunduvalt jätkusuutlikumad, nagu näiteks suhkruroog.

Mõned koostisosad, mis on suurima tõenäosusega loomset päritolu ning mida levinult nahahooldus- ja jumestustoodetes leidub on näiteks allantoiin, aminohapped, mesilasvaha, biotiin, karmiin, kastoor, emuõli, mesi, hüaluroonhape, lanoliin, glütseriin, mesilasema toitepiim ja teod.

Naturaalsed tooted ei ole alati parim valik

Kuigi paljud inimesed usuvad, et mida naturaalsem seda parem, siis tegelikult võib see sõltuda nii konkreetsest inimesest kui tootest. Näiteks ütleb Christophe Merville, meditsiinitoodete ettevõtte Boiron USA haridus- ja farmaatsiadirektor, et ravimtaimed on küll naturaalsed, aga samal ajal võivad need mõnedele inimestele ka probleeme tekitada. „Ravimtaimed on tavaliselt kontsentreeritud ekstraktid, mis võivad vallandada ka kõrvalmõjusid ja vastunäidustusi,“ sõnab ta.

Veel enam, väheste sildistamise standardite tõttu võivad paljud naturaalsed tooted sisaldada koostisosi, mis võivad paljudele inimestele ärritavalt mõjuda. Seda saab aga vältida, kui mõistame, mida siltidel välja toodud koostisosad tegelikult teevad. Kui „looduslikus“ tootes sisalduvad koostisosad, mis võivad tekitada kõrvalmõjusid või allergilist reaktsiooni, siis ei ole selle toote soetamine just kõige parem mõte.

Tooted, mida reklaamitakse kui homöopaatilisi ei ole ilmtingimata naturaalsed

Mine ükskõik, missugusesse tervisekaupu pakkuvasse poodi ning sa leiad hulgaliselt tooteid, mille sildid väidavad neid olevat homöopaatilised, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et need on naturaalsed. „Homöopaatia on enam kui 200 aastat vana teraapiameetod, mis põhineb mitmetel vaatlusel põhinevatel uuringutel ja empiirilistel teadmistel ning kasutab sarnasuste põhimõtet.

Aine homöopaatiline ettevalmistus leevendab sümptomeid, mis sarnanevad neile, mida põhjustab suures koguses sama ainega kokkupuutumine. „Homöopaatilisi ravimeid valmistatakse toormaterjalidest nagu taimed, mineraalid, metallid, loomsed koostisosad, mikrobioloogilised kultuurid, mis on tavaliselt väga tugevalt lahjendatud, kuid mitte alati.“
Merville arvab, et sellises valearusaamas võib süüdistada tarbija eksitamist. „Homöopaatiat peetakse justkui naturaalseks ravimiks ning seda mitte ainult toodetes sisalduvate toorete materjalide tõttu, mis on selle aktiivseteks koostisosadeks, vaid ka seetõttu, et homöopaatia justkui stimuleerib organismi naturaalseid (ehk füsioloogilisi) reaktsioone end ise ravida, selle asemel, et sümptomite vastu töötada või neid leevendada.“

Ta lisab, et kuigi ravimtaimed ei ole reguleeritud, siis on homöopaatiliste ravimite puhul siiski tegemist ravimitega ning FDA reguleerib neid samamoodi nagu traditsioonilisi valikuid. „Homöopaatilisi ravimeid defineeritakse kui klassikalisi ravimeid ja reguleeritakse samamoodi. Nendega viiakse läbi rohkem kvaliteedikontrolle kui näiteks toidulisanditega ning nende siltidel peab olema selgelt kirjas kogu koostisosade nimekiri.“

Allikas: The List

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare