Detox'i populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud ka ühiskondlik saleduse propageerimine, mis on küll kehapuhastusele pisut halba varju heitnud, jättes mulje justkui detox tähendakski üksnes kaalulangetamist. “Kaalulangetamine pole iseenesest ju halb, kuid detox on palju laiema ja sügavama tähendusega,” selgitab toitumisnõustaja. “Tänapäeva inimestel on palju terviseprobleeme: energiapuudus, allergiad, kroonilised infektsioonid, peavalud, seedeprobleemid jne. Enamasti saabki neid probleeme korrigeerida õige toitumise ja regulaarse detofikatsiooni toetamise ehk paastumisega. Tänapäeva toidulaud on küll rikkalik, kuid enamasti ainult tugevalt töödeldud rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide poolest, mille pidev ületarbimine koormab meie keha ja häirib loomulikku puhastumisprotsessi. Need inimesed, kes on taolised toidud oma menüüst välja jätnud ja kogenud detox'i positiivset mõju tervisele, levitavad oma kogemust edasi teistelegi ning inimeste teadlikkus tervisest ja toitumisest on tõusuteel.”

Sobib kõigile

Paastumine aitab lahendada paljusid terviseprobleeme, nagu kroonilisi põletikke, liigesehaigusi, astmat, radikuliiti või artriiti. Ühtlasi mõjub see hästi nahaprobleemidele, nagu psoriaasile, aknele ja allergiatele, ning on abiks neile, kel on kõrvalekaldeid rasvade, suhkru ja mineraalide ainevahetuses. “Abi võib olla ka günekoloogiliste probleemide, viljatuse ja hormonaalsete häirete, healoomuliste kasvajate, liigse kehakaalu ning kõrge ja madala vererõhu korral,” loetleb naine detox'i häid omadusi. “Paastumine võib sobida ka kõhnadele inimestele, kes soovivad oma kehakaalu tervislikult tõsta. Kui inimene sööb piisavalt, aga kaal alaneb, vajab ta sama nagu ülekaalulinegi – temagi seedeorganid vajavad puhkust. Mõlemal juhul on seedesüsteem ülekoormatud ja detox'i ajal hakkab see paremini tööle ning toidu omastamine ja osadeks lõhustumine paraneb. Enam ei vajata nii suuri toidukoguseid ja organism saab hakata kosuma.” Paastumine sobib ka erinevatest sõltuvustest, nagu alkoholismist, suitsetamisest, uimastitest ja stimulantidest, liigsest magusahimust, vabanemiseks.

Kes peaks paastumisest hoiduma?

“Puhast veepaastu ei soovitata teha inimestel, kes on olnud suures ülekaalus üle kümne aasta,” tõdeb Koppel. “Kuna rasvades talletuvad paljud mürgid, siis paastudes need vabanevad ja satuvad verre, põhjustades kõrge toksiinide kontsentratsiooni. Pikka aega tugevalt ülekaalus olnud inimesel vabaneb mürke palju rohkem kui normaalse kehakaaluga inimestel. See võib esile kutsuda täieliku mürgistuse ja põhjustada isegi surma. Sel juhul ei sure inimene mitte nälga, vaid oma kehast vabanenud mürkide tõttu.”

Intensiivsest paastumisest ja puhastumisest hoiduda järgmiste seisundite korral:

veresoonte tromboos või sellele kalduvus ning verehaigused;
südame-veresoonkonnahaigused;
raske neerupuudulikkus;
anoreksia;
buliimia;
kaugele arenenud kasvajad;
veritsevad haavandid;
mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandid;
mõned vähktõve tüübid;
I tüüpi diabeet;
raske maksapuudulikkus;
hiljuti põetud müokardi infarkt;
lahtine tuberkuloos;
süsteemsed verehaigused (tugev aneemia);
kõik haigused, mis nõuavad pikaajalist ravimite tarvitamist;
tõsised psüühilised haigused;
rasedus;
vastsünnitanud naisterahvad;
lapseiga;
rinnaga toitvad naised.

Keha puhastamine võib halvasti lõppeda juhul, kui puudub piisav informatsioon ja teadlikkus. “Kui puhastamisega minnakse liiale ega kuulata keha tegelikke vajadusi,” selgitab Koppel. “Paastumine ja keha puhastamine käib käsikäes tervislike eluviisidega ega ole mõeldud kiireks kaalulangetamise viisiks. Teadlik paast pole üksnes nälgimine või kaalualandamine, vaid pühendumise, kannatlikkuse ja tahtejõu suurendamine. Paast puhastab keha ja hinge, annab elujõudu, energiat ja mõtteselgust.”

Millest alustada?

Kui oled otsustanud oma keha paastumise abil puhastada, on seda võimalik teha mitmel viisil. Kõige enam on tänapäeval levinud erinevad poolpaastu liigid, kus tarbitakse mingil kindlal perioodil mahla, smuutit, taimeteed, suppe või salateid. Klassikaline ehk traditsiooniline paast välistab igasuguse toidu ja tarbitakse üksnes puhast karboniseerimata vett. Täispaastu korral ei tarbita aga mitte isegi vett, kuid selle maksimaalseks lubatavaks pikkuseks on 72 tundi ja seda tehakse ainult raviarsti kontrolli all. “Kuigi veepaastu pikkus võib olla kuni 40 päeva, ei tohiks algaja omal käel paastu pidada kauem kui 1–3 päeva,” hoiatab Koppel tekkivate toitumishäirete, tervete kudede kaotamise või elutähtsate organite rikkumise eest. “Pikemad paastud tuleks vähemalt esimestel kordadel pidada spetsialisti järelvalve all.”

Puhastuse ajal peaks toit sisaldama piisaval hulgal vajalikke toitaineid, et puhastust loomulikul viisil toetada, järgides kindlal perioodil naturaalset taimepõhist toitumist ja jättes välja raskesti seeditavad toiduained, nagu liha- ja piimatooted, rafineeritud toiduained, nagu valge riis, suhkur ja jahu, ning tugevalt praetud ja E-ainetega rikastatud toidud. Puhastuse perioodil tuleb loobuda ka kohvist, alkoholist ja teistest tugevatest stimulantidest. “Väga hästi aitavad puhastusele kaasa värsked puu- ja köögiviljad ning marjad,” teab toitumisnõustaja.

“Enne paastu algust tuleks oma vaim ja keha selleks valmis panna ning oma igapäevast tempot maha võtta,” tunnistab ta. “Ei tasuks paastuda rasket vaimset ja füüsilist pingutust nõudvate perioodide ajal, vaid mõttekas on alustada vabadel päevadel ja hoiduda seltskondlikest üritustest. Soovitatav on piisavalt puhata ja liikuda, hästi sobivad jooga ja kõndimine, keha kuivharjamine, vannid, saun ja hingamisharjutused värskes õhus. Positiivne suhtumine on puhastumist toetav, negatiivne suhtumine pärsib seda ja mürgitab maksa.”

Kogemus

Muusik Ingrid Lukas: “Paastumine teeks meile kõigile head.”

Ingrid Lukas sattus paastulaagrisse esimest korda sõbranna julgustusel 20-ndate eluaastate alguses. Praeguseks on ta Saaremaal Viigi Viilu juures paastulaagris käinud juba 8–9 korda ja ka saabuval suvel läheb Ingrid taas paastuma. “Saaremaa on lihtsalt imeline koht ja asub väljaspool linnakeskkonda, kus ma ise elan (Ingrid resideerub Šveitsis Zürichis – toim) ja aitab mul igapäevasest keskkonnast välja saada,” selgitab naine, miks ta iga kord samasse kohta paastuma naaseb. “Sõidad praamiga teisele saarele ja jätad vanad mõtted mandrile.”

“Esmalt oli mul lihtsalt uudishimu ja oluliseks pidasin pigem füüsilisi aspekte. Tundsin end peale paastumist lihtsalt nii palju kergemini ja erinevad kehalised valud vähenesid või läksid üldse ära. Muidugi kaotasin ka kaalus, nahk läks klaarimaks ja enesetunne paremaks. Hiljem aga lisandusid vaimsed plussid ning võimalus vanadest mõttemustritest ja harjumustest lahti lasta. See kõik on ka põhjus, miks ma hiljem uuesti paastulaagrisse läksin.”

“Tihti küsime endalt, mis meil puudu on: söök, raha, armastus, edu, tunnustus,” tunnistab Ingrid. “Meil läheb hästi palju energiat endast välja, tahame kõiki asju saada ja tunneme nii paljust pidevalt puudust. Kui see söök nüüd inimestelt ära võtta, siis ei vaadata enam välja, vaid sisse ja hakatakse tunnetama, et oled ka ilma täiuslik. Paastumine aitab vanadest harjumustest lahti lasta, iseennast tundma õppida ja teadvustada, mida tegelikult eluks vaja on. Ma arvan, et see teeks meile kõigile head.”