Su nahatoon peaks olema enam-vähem ühtlane üle kogu näo ja keha. Tumedad ringikesed silmade all, pigmendilaigud või muud iluvead näitavad hästi, et midagi on su nahal tasakaalust väljas. Võimalikud süüdlased võivad olla stress, ärevus, väsimus, hormonaalsed häired või hoopis allergilised reaktsioonid mõnele ilutootele.

Kuna ka su nahk on organ, peegelduvad sellelt nii sisemised kui ka välimised probleemid. Kollakas nahatoon võib viidata sapipõie probleemidele, sinakas nahatoon viitab, et oled manustanud mingisuguseid kemikaale ning pruun nahatoon hoiatab neeruhaiguste eest. Erinevad välised kahjustused põhjustavad samuti nahatooni muutusi, jätavad pruunikaid laigukesi või punetust. Ideaalis peaks nahk olema ühtlast tooni ja see ei tohiks aja jooksul muutuda.

Kas su nahk kumab?

Tervel nahal on naturaalne jume olenemata sinu nahatüübist. Kui su nahk on tuhm või kahvatu, võib see viidata, et sa pole ammu vett tarbinud või sul võib olla aneemia. Kui sul on pidev väsimus ja tujugi pole kiita, tuleks vaadata üle oma toidulaud ning lisada sinna rauarikkaid toite. Loomulikult tuleks ka puhata. Kui nahal pole korralikku vereringet, võib su nahk tuhmimaks muutuda. Veri “transpordib” kehas hapnikku ja toitaineid, mis varustavad ka nahaaluseid rakukesi – aastatega muutub kõik aga aeglasemaks ja nii ka vereringe.

Mida teha? Tee test ning pigista meikimata nahka pöidla ja nimetissõrmega põsesarnadest. Tee seda õrnalt viis korda järjest ja kui su nahk ei muutu selle peale roosakaks, on vereringe häiritud. Kui su nahk muutub aga õrnalt roosakaks, on sinu nahaga kõik korras. Kui nahk muutub säravpunaseks, on nahaalune vereringe aga liiga intensiivne. Ideaalis peaksid jääma siiski sinna keskele.

Kas su nahatekstuur on sile?

Terve nahk on sile ja sellel ei esine kühme, ketendust, vistrikke ega muid iluvigu. Kas tegemist võib olla ebapiisava nahahooldusega? Esmalt tee kindlaks, kas koorid ja niisutad nahka ikka korralikult. Selleks, et teha kindlaks, kas su nahk on liiga kuiv, võta jupp läbipaistvat kleeplinti ja kleebi see oma otsaesisele. Hõõru õrnalt ja eemalda. Nüüd vaata kleepriba – kas sel on nahatükikesi? Kui vastus on jaatav, on see märgiks, et peaksid nahka tihedamini koorima.

Kas su nahk on korralikult niisutatud?

Kui su nahk kisub ja sügeleb, vajab see niisutamist. Kuivuse tagamaad võivad peituda keskkonnategurites, liigses õhuniiskuses või ka -kuivuses või nahale mittesobivates näohooldusvahendites. Leia endale nahale õige näokreem ja tee kindlaks, et see toidaks su nahka ja oleks võimeline niiskust kinnitama. Kuiv näonahk võib olla ka märgiks sellest, et organism on pidevas veepuuduses.

Kas sul esineb nahaärritust?

Sul on terve nahk juhul, kui sa ei tunne seda. Ei mingit sügelust, kipitust ega muid ebamugavusi, mis võivad viidata võimalikele allergiatele, putukahammustustele või isegi mõnele tõsisemale nahahaigusele nagu ekseem või psoriaas. Kui kahtlustad midagi, mine kindlasti nahaarsti juurde.