Täitesüstid ja Botox on üks ja seesama

VALE

Botox ja hüaluroonhappe baasil täitesüstid on kaks täiesti erinevat asja. „Botox (Botulinum toxin) on olemuselt närvimürk, mille ülesanne on halvata lihast ja pärssida selle kokkutõmmet. Enamik ilusüste on tänapäeval hüualuroonhappe baasil ja need imenduvad kindla aja jooksul organismi. Pärast imendumist ei muutu see organismile kasutuks – hüualuroonhappes sünteesitakse kollageeni- ja elastiinikiude, mis annavad nahale elastsust,” kirjeldab doktor.

Kas eelistada Botoxit või täitesüsti, sõltub piirkonnast. „Näo ülemisel kolmandikul kasutatakse reeglina Botoxit, keskmisel ja alumisel piirkonnal aga täitesüste.”

Mida liikuvam piirkond, seda kiiremini hüaluroonhape organismi imendub. Teisisõnu, kui teha süst väheliikuvasse piirkonda, näiteks niinimetatud kurjuse kortsu sisse, püsib see kauem. Suuümbruse korts on aga näiteks liikuvam piirkond.

Kuigi olemuselt on Botox toksiin, kasutatakse seda plastikakirurgias nii väikeses koguses, et organismile ohtu ei kujuta.

Ilukirurgia tekitab sõltuvust

ÕIGE/VALE

„Ma ei tea, kas seda nimetada sõltuvuseks. Kui inimene on saanud ühel korral hea tulemuse ja seeläbi hea kogemuse, siis ma ei näe põhjust, miks ta ei võiks seda korrata. Muidugi mitte arutult, see peab olema väga kaalutletud otsus,” ütleb doktor Sellend.

„Iluoperatsioon” on alati näost näha

VALE

„Ma ei ole kedagi ilusaks teinud, vaid püüdnud säilitada inimese omapära – plastikakirurgia eesmärk ei ole toota Barbie'sid,” ütleb plastikakirurg ja palub mitte kasutada terminit „iluoperatsioon”. Doktor lisab, et tema töö on hästi tehtud siis, kui tema kliente „kahtlustatakse” armumises – inimene särab. Igasugune silmaga nähtav, selgelt eristatav muutus on olnud juba liiga suur sekkumine. Ta võrdleb plastikakirurgi tööd juveliiri omaga, kus iga millimeeter on arvel ja eksimisruumi ei ole.

Üks on kindel – nähtavad kirurgia „traagelniidid” ei kaunista kedagi.

Rasvaimuga saab saledaks
VALE

„Rasvaimu ei ole kaalulangetusmeetod, vaid on piiritletud ühe või mõne kehapiirkonnaga,” ütleb arst.

Plastikakirurgia pakub kiireid lahendusi

VALE

Doktor rõhutab, et plastikakirurgia ei ole erakorraline meditsiin, kus peab kiirustama. Hoopis vastupidi – alates pädeva kirurgi leidmisest kuni võimaliku elumuutuseni taastumisperioodil.

Operatsioonijärgsest paistetusest ei ole plastikakirurgia korral kunagi pääsu, tegemist on kirurgilise protseduuriga. „See on puhtalt meditsiiniline, sest töötame elava organismiga. Operatsiooni käigus saavad kahjustatud närvid, veresooned, pärast operatsiooni tekib väga suur turse. Plastiline operatsioon, nagu iga teinegi lõikus, on kudede terviklikkusesse sekkumine. Turse suurus on juba väga individuaalne.”

Kuna inimeste elud on väga kiired, tuleb selleks ajaks tihti kas puhkus võtta või oma elu vajalikul moel ümber organiseerida. Lõplikku tulemust näeb aga umbes poole aasta jooksul.

Erilist tähelepanu soovitab ta pöörata aga kompetentse spetsialisti leidmisele – tuleks vältida „kiirete lahenduste” ja „superhinna” võrku langemist ning töid, mida teostavad küsitava ettevalmistusega inimesed. „Täielikult saab usaldada üksnes litsentsitud plastikakirurgi,” ütleb doktor ja lisab, et internetist arsti otsida ei tasu.

Plastikaoperatsioonil on omad ohud

ÕIGE

Nagu igal operatsioonil, on ka siin omad ohud. „Kirurg teavitab patsienti enne lõikust võimalikest ohtudest. Riske on võimalik minimeerida, kuid mitte elimineerida. Siinkohal on tähtis patsiendi ja arsti koostöö,” rõhutab doktor. „Väga oluline on arsti soovitusi operatsioonijärgsel taastumisperioodil väga täpselt jälgida – nii on ka võimalik ohurisk väiksem.”

Rinnaimplantaadiga ei saa last toita

VALE

Nagu iga plastikaoperatsioon, on ka rindade korrigeerimine keeruline protseduur, mis tehakse iga kord vastavalt patsiendi keha omapärale. Rindu saab tõsta ja suurendada – viimast implantaatide abil või rasva süstides. Levinud küsimused on, kas rinnaimplantaatidega tohib sünnitada ja kas saab last rinnaga toita. „Sünnitada muidugi võib ja implantaatide kasutusel on erinevad meetodid. Igal eri juhul otsustatakse lõikuse üksikasjad individuaalse konsultatsiooni käigus,” kirjeldab doktor.

Paljud naised tahavad liiga suuri rindu, mis neile tegelikult ei sobi. Tuleb välja, et see pole ka füüsiliselt hea mõte. „Aja jooksul koed lõtvuvad ja gravitatsiooni mõjul venib rind suure implantaadi raskusel välja. Kui on väike, sale ja kitsa rindkerega inimene, siis talle ei olegi võimalik väga suurt implantaati panna – need liiguvad küljele kaenla alla ja tulemus ei jää ilus. Peab lähtuma sellest, mida võimaldab inimese anatoomia. Proportsioonid peavad jääma paika,” ütleb doktor veendunult.