Proovi järele! Nipp, mis aitab pimedatel hommikutel voodist välja saada



Proovi järele! Nipp, mis aitab pimedatel hommikutel voodist välja saada
Foto: ShutterstockShutterstock

Saa teada, kuidas ka kõige külmemal talvehommikul voodist energilise ja positiivsusest pakatavana püsti hüpata.

Enamasti ei ole varahommikutel voodist tõusmine just kõige kergem. Seda eriti, kui õues on pime ja külm talv. Sel ajal tundub voodist duši alla kõndimine kui jäine vastupidavustest. Kui juurde lisada ka rahutu ööuni, on eesootav päev juba eos kombinatsioon pingetest ja kurnatusest.

Mida sa aga arvaksid sellest, kui annaksime teada, et energiat täis varahommikud on väga lihtsasti saavutatavad? Saladus peitub oma loomuliku unerütmi tundmaõppimises. Meil kõigil on see olemas ning see kipub kestma umbes 90 minutit. Seejärel see justkui kerib end algusesse ja algab otsast peale. Võti peitub vaid õiges ajastuses. Kui ärkad unetsükli esimese faasi ajal, siis suudadki voodist heast tujust pakatavana püsti hüpata ning sinust on ühtäkki saanud hommikuinimene.

Mida unetsükkel endast kujutab?
See koosneb viiest etapist. Esimene tähendab kerget und, mille ajal justkui hõljume une ja ärkveloleku piiril ning võime kergesti üles ärgata. Teise faasi ajal lõpeb silmade liikumine ning ajutöö aeglustub. Kolmanda ja neljanda faasi ajal töötab aju justkui aegluubis ning viies faas on REM-uni ehk aktiivne uni. Selle ajal suureneb südametöö, tõuseb vererõhk ning lihased on ajutiselt justkui halvatud.

Ekspertide sõnul on just viimane faas halvim aeg kellegi ülesse äratamiseks. Inimestel, kes REM-une ajal ärkavad, võtab kauem aega ümbruskonnaga kohanemine ja nad tunnevad end kauem uimasena. See selgitab, miks vahel ka pärast kaheksat või üheksat unetundi tunneme ärgates nagu me poleks minutitki maganud.

Seotud lood:

Kas unetsüklit saab kontrollida?
Parimat unerütmi saab saavutada, kuid selleks on vaja endale tekitada head harjumused. Loo näiteks reegel, et oled igal õhtul voodis kella üheteistkümneks. Ole aga seejuures realistlik, järgides näiteks 85:15 reeglit ehk mine 85 % ajast voodisse täpselt samal ajal ning jäta ülejäänud 15 % kordadeks, mil lähed magama hiljem või varem. Sellise süsteemi juures saad endale juba hea unetsükli luua.

Ka raamatu „The Tiredness Cure“ autor Sohère Roked kinnitab soovitust minna magama õhtul kell 23. „Keha loob enamiku unehormoonist melatoniin kella 22 ja 2 vahel. Seega, kui oled vähemalt voodis pikali kell 23, saavutad hea koguse unehormooni ning sügavama une ja sinu keha suudab end paremini taastada.“

Loe veel

Võti peitub ka järjepidevuses. Kui lähed alati enam-vähem samal ajal magama, annab see sinu kehale märku, et nüüd on aeg uinuda. Ekspertide sõnul võtab kehal aega 24 kuni 36 tundi, et halvast ööunest toibuda. Seega on loogiline, miks ka päev pärast nõrka und end kurnatuna tunned. Kui see on aga juhtunud, siis tee kindlaks, et jooksid palju vett ja toituksid täisväärtuslikult, piiraksid kofeiini tarbimist ning looksid endale kindla päevakava.

Unetsükli juures mängivad suurt rolli ka valgus ja pimedus. Tekita koheselt pärast silmade avamist tuppa võimalikult palju valgust, kuid uinudes tee kindlaks, et sinu magamistuba oleks kottpime. Tuletame sulle ka meelde, et võiksid enne uinumist oma telefonist eemale hoida.

Loe veel: Kuidas telefoniekraanilt kiirgav sinine valgus silmadele liiga teha võib ja kuidas seda leevendada

Missuguses unetsükli etapis oleks parim üles ärgata?
Ideaalis peaksid ärkama unetsükli algusfaasides ehk enne, kui keha on täielikult välja lülitunud. Mida teadlikum sa oma unetsüklist oled, seda lihtsam on kehal loomulik rütm tekitada. Eksperdid soovitavad parima unetsükli saavutamiseks kasutada ka spetsiaalseid une jälgimisele suunatud mobiilirakendusi ja nutikellasid, et oma unemustritel silma peal hoida ja võimalikult tervislikud harjumused luua.

Missugust rolli mängib elustiil?
Stress, kohv, alkohol, hiline söömine, hormoonide kõikumised, hilised õhtud tehnikavidinate ees – need kõik mõjutavad une kvaliteeti. Mitmed uneuurijad on tõdenud, et inimesed annavad endale üha vähem puhkeaega ning igavuse tekkimine on pigem harv nähtus. Kuna aju saab pidevalt stimulatsiooni, mõjub see ajapikku negatiivselt meie toitumisharjumustele ning levinud on kiired ja lihtsad hommikusöögivalikud, kuid kalorirohked õhtusöögid. Sellistel valikutel on otsene mõju unele.

Soovitatav on veeta võimalikult palju aega värskes õhus, anda endale aega erinevatest ekraanidest puhata ning (ideaalses maailmas) telefoni kasutamine magamistoas täielikult keelata.

Allikas: Byrdie

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare