„Hea on vaadata loodus- ja ökokosmeetika populaarsuse kasvu,“ räägib Reet. „Pakkumise tekitab nõudlus. Õnneks on tänapäeval võimalik teha valikuid. … Ise ma ainult ökokosmeetikat ei kasuta, aga kaldun järjest rohkem sinnapoole. Lemmikud on orgaanilised eeterlikud õlisegud ja Esse kosmeetikasari.

Iluportaali Stiil.ee saadiku ja ilutoimetajana võtan endale kohustuse hoida alati silm peal iluvaldkonnas toimuval ja tuua vajalik info lugejateni. Mind teeb murelikuks, et kosmeetikatööstuse loomkatsed on globaalne probleem – üle 80% riikides pole kosmeetikatööstuses kasutatavate koostisainete või toodete loomkatsetamist keelavaid seadusi. Loomade piinamine kosmeetika nimel jätkub vaatamata sellele, et on usaldusväärsed alternatiivid. Cruelty Free Internationali hinnangul kasutatakse aastas kosmeetikatoodete testimisel üle 500 000 looma!

Euroopa Liit on õnneks niisuguse õõvastava teguviisi keelustanud, aga näiteks Hiina liigub sel rindel kindlalt edasi – veel enam, sealsele turule ei võeta müüki välismaa tooteid, mida pole loomkatsetega testitud. Jõudu organisatsioonidele, kes võitlevad rohelisema ja parema kosmeetikamaailma eest.“

Reet räägib intervjuus ka oma kasvatusest, perekonnast, suhetest ja armastusest.

„Lapse armastus oma vanemate vastu on kõige ilusam armastus, see on tingimusteta – tunnen seda iga päev,“ ütleb Reet. „Olen õnnelik ema, poeg Richard Georg on saanud nii minult kui ka oma isalt parimad omadused. Vahel mulle tundub, et tema kasvatab mind – ta on nii arukas, tasakaalukas, hea südamega poiss. Usun aga, et sedasama mõtleb oma lapse kohta iga ema. Muidugi on mul kahju, et pole saanud talle pakkuda täiuslikku peremudelit. Läksime tema isaga lahku, kui ta sai seitsmeaastaseks. Kolmteist aastat kooselu slaavi verd mehega andis mulle nii palju – sain osa imelisest kultuuriruumist, vaatan siiani venekeelseid kanaleid, käin Kuldse Maski etendustel ja vahel võtan ka venekeelse raamatu lugeda. Ta oli minu esimene armastus, säde, mis lõi leekima esimesest silmapilgust! Jumaldasin teda piiritult ja hoolin temast siiani, oleme «oma» inimesed. Raske on tõdeda, et lahku ajas meid just olme – probleemid töö, alkoholiga, aga ka erinevused lapse kasvatamisel, ellusuhtumises. 19aastaselt koosellu astudes oli kõik ideaalne, iga probleem ületatav. Pärast kolmekümmet tuli aga aeg, kus tundsin, et olen liialt paindunud – kohe-kohe murdun, kaon suhtesse ära ja elan justkui kellegi teise elu. Praegu olen tema üle õnnelik, tal on juba neli toredat poega ja õnnelik abielu. Mina olen siiani single. On olnud eredaid sähvatusi, kirglikke armuafääre. Seda hingematvat tunnet aga ootan ega heida meelt – küll see tuleb õigel ajal ja õige inimesega.“

Jaga
Kommentaarid